Elanike arv kahanes mullu järsult

Läänemaa elanike arv vähenes mullu kiiremas tempos kui viiel varasemal aastal, läänlasi jäi vähemaks ligi 400 võrra, väike Martna vald üksi kaotas 60 inimest.

Rahvastikuregistri andmeil elas Läänemaal 1. jaanuari seisuga 26 880 inimest. Aasta tagasi oli 392 elanikku rohkem – 27 272.

2010-2011 võrdluses vähenes Läänemaa elanike arv “ainult” 290 võrra.

Kolmandiku elanikkonna vähenemisest annab negatiivne loomulik iive, kuid ülejäänud kaks kolmandikku on seotud väljarändega.

Rahvastiku vähenemine on peaasjalikult seotud väljarändega Läänemaalt, ütles maavanem Innar Mäesalu.

“Kui lisada, et Harjumaal elas juba 2011. aasta alguses 41,2% Eesti elanikest, siis pole palju fantaasiat vaja, et ennustada Eesti muutumist linnriigiks,” ütles Mäesalu.

Võidumehed on ainult Ridala ja Vormsi

Kui tunamullu kasvas elanike arv neljas vallas (Hanila +16, Noarootsi ja Risti +1, Ridala koguni +100) ja Vormsi iive jäi nulli, siis nüüd on Ridala ja Vormsi ainukesed, kus tuli elanikke juurde, kuigi vaid näpuotsaga.

Ridala varasem hiiglakasv on asendunud nüüd ainult +6ga.

Vormsi mulluse null-iibe asemel on elanike arv kasvanud kahe võrra.

Elanikkonna vähenemine on peatunud Haapsalus. Kui tunamullu jäi Haapsalu elanikke 174 võrra vähemaks, siis nüüd 127 võrra.

Elanikkonna vähenemise tempo on aeglustunud ka Lihulas. Tunamullu vähenes seal elanike arv 82, mullu 24 võrra.

Martna vald sai kõige rohkem räsida

Kõige rängemalt on aga inimesi vähemaks jäänud Martna vallas – 60 võrra ehk 6,2%.

“Kukkumine on nii äge, et ei ole sõnu!” ütles Martna vallavanem Tiiu Aavik. Teda hirmutas väljavaade, et elanike arvu pealt määratav teehooldusraha ja tasandusfond vähenevad. See tähendab valla sissetulekute langust. “See on julm, sest number ei ole väike.”

Kindlat põhjust, miks Martnas rahvaarv nii julmalt vähenes, Aavik nimetada ei oska. See ei paista ka valla igapäevaelust välja. Vallavanem arvas, et tegemist võib olla mitme teguri koosmõjuga. Näiteks toodi üksvahe Tallinnast Martna tühjadesse korteritesse vanureid. Kui vald hakkas võlglastelt üüri sisse nõudma, viidi osa vanureid minema.

Osa inimesi võib ennast Haapsallu, Tallinna või kuskile mujale sisse kirjutada, kui seal on rohkem soodustusi.

Aavik näeb aga vallas elamas inimesi, kes ei olegi valda sisse kirjutatud.

Üha kiireneva hooga väheneb Taebla elanike arv – mullu 75, tunamullu 58 võrra.

Midagi on juhtunud ka Noarootsis, sest varasem kasv, kuigi väike, on asendunud kopsaka kahanemisega – mullu vähenes elanike arv 20 võrra.

Noarootsi vallasekretär Evi Öövel ütles, et osa inimesi on oma maja maha müünud ja Tallinna tagasi läinud.

“Lastel on seal huvikoolid, siin selliseid võimalusi ei ole ja kui on Tallinnas varupind ka, siis minnaksegi,” ütles Öövel. Pealegi meelitab Tallinn maamaksusoodustusega. “Massilist liikumist ei ole, aga eks ta vähehaaval korju.”

Tagasilangus tabas ka Hanila valda. Kui tunamullu tuli juurde 20 inimest, siis mullu jäi vald ilma 34 inimesest.

“Liikumine oli keskmisest suurem küll,” tunnistas vallavanem Arno Peksar, kuid ei osanud temagi nimetada kindlat põhjust. Küll on mõni pere, kes juba varem on vallast ära kolinud, ennast alles nüüd välja kirjutanud. Teiseks paneb inimesi liikuma Tallinna ja Tartu maamaksuvabastus.

“Oleme ausad, [elanike arv] kukub edasi,” ütles Peksar. “Suvituspiirkond hääbub vaikselt.”

Iive oli positiivne vaid Ristil ja Taeblas

Mullu registreeriti Läänemaal 224 sündi, seda on 15 võrra vähem kui 2010. Poisse sündis 116, tüdrukuid 108, sh kaks paari kaksikuid.

Registreeriti 308 surmajuhtu, seda on 4 võrra vähem kui tunamullu. Suri 167 naist ja 141 meest.

Iive on negatiivne kõigis omavalitsustes peale Risti ja Taebla. Vormsis oli iive nullis.

Läänemaa parim bilanss oligi Ristil, kus mullu registreeriti 15 sündi ja 6 surma. Taeblas registreeriti 21 sündi ja 19 surma, Vormsis 2 sündi, 2 surma.

Suurim negatiivne iive oli Kullamaal ja Lihulas, kus suri 18 inimest rohkem kui sündis. Kullamaal sündis 7 last, suri 25 inimest. Lihula oli 16 sündi ja 34 surma. Kiita polnud ka Martna seis: 5 sündi, 21 surma.