Smokie keeras Haapsalu publiku ümber sõrme

Täpselt eile 40 aastat tagasi oma debüütplaadi „Pass It Around“ välja andnud Briti rokilegend Smokie tegi pühapäeva õhtul Haapsalu Piiskopilinnuses toimunud konsterdil puhta töö – rahvast oli murdu ja kõik laulsid kaasa.

Kaugeltki mitte iga artist ei saa kiidelda sellega, et Piiskopilinnuse hoov publikust tulvil on. Eile õhtul aga oli juba tunde enne vanameistrite lavale saabumist selge, et nüüd see juhtub. Järjekord linnuse väravate taga ummistas tänava kuni Kärme Küülikuni välja ja lossihoov täitus publikuga juba soojendusesineja ajaks.

Smokiel kulus publiku oma haardesse saamiseks umbes kolm esimest nooti, pärast mida oli rahva saatus otsustatud – nad tegid kõike, mida laulja Mike Craft, ansambli asutajaliige Terry Uttley või trummar Steve Pinnell „tagumisest reast” ette kirjutasid. Lava ette konsterdile kaasa elama kogunenud inimeste jalg tatsus esimesest laulust kuni viimaseni ja käed kas plaksutasid või õõtsusid täpselt nii, nagu ansambel soovis. Vähe sellest – konsterdi lõpupoole usaldas Mike Craft koguni refrääni laulmise publikule. „You are doing it so good I have to ask you to do it again – I am boozing,” (Teil tuleb see nii hästi välja, et ma pean paluma teil seda veel kord teha – ma teen ühe napsu – toim.) teatas ta ülima rahuloluga. Ja rahvas laulis kogu refrääni uuesti ja Mike Craft võis vabalt endale ühe õlle lubada.

Oli tunda, näha ja kuulda, et Smokie naudib iga laval oldud sekundit, ja ei olnud nad kadedad seda ka välja näitama. Kui varasematel aegadel kuulus bändi imago juurde briti härrasmeestele omane mõningane hillitsetus, siis nüüd oli see pool otsustavalt „maha keeratud” ja show-nupp põhja lükatud. Kui üritada neile eilse kontserdi põhjal silti külge panna, siis võiks see olla „Heatuju bänd”, sest head tuju tootis Smokie eile tööstuslikes kogustes. Kontserdi korraldaja Tanel Sammi sõnul oli täpselt sama lugu nii õhtu varem Haukal kui ka reedel Viljandis – lava ees rokkis rõõmsalt läbisegi mitu põlvkonda.

Kuigi Smokie on ju nö „vana kooli” bänd ja nende laulud on kõike muud kui moodsad, lustisid nende saatel nii vanad kui ka noored. Muideks – ka Smokie uued lood kõlavad täpselt nagu vanad. See kõik peaks olema piisavaks tõestuseks, et mõni bänd lihtsalt on legend ja võib südamerahus teha täpselt seda, mis neile meeldib, sõltumata aastanumbrist ja moevooludest. Ja neil tuleb see väga hästi välja – mehed teavad, mis nad teevad.

Omamoodi väikse kasvatusliku momendi lisas kontserdile ka korraldaja, kes oli kaasa toonud vaid kaks Saku logodega söögi- ja joogitelki. Nende juurde moodustus otsemaid massiivne järjekord ja rahvas oli nõus kasvõi tund aega järjekorras seisma, et saada kätte Eesti suvistel väliüritustel traditsiooniliseks saanud komponent – vorst ja kartul ketšupiga. Kas see korraldaja poolt just nii mõeldud oli, aga väikse sõnumi võiks see saata küll, et söömine ei ole ühe kontserdi kohustuslik osa. Eriti, kui linnuse värava taga on küllaga toredaid söögikohti, kus kiirtoidust kindlasti midagi paremat pakutakse.

Fotod: Arvo Tarmula