Marika Mann tahab Läänemaale tuua miljon eurot

Ilze Vilskerste Lätist, Kolkast (vasakult), Karin Åström Gotlandilt ja Marika Mann Matsalust tahavd ühiselt edendada linnuturismi Läänemeremaades. Foto Arvo Tarmula

Ettevõtja Marika Mann valmistab ette rahvusvahelist projekti, mis tooks loodusturismi arendamiseks Läänemaale kuni miljon eurot, mille eest rajataks nii vaatlusonne kui ka meelitataks siia linnuturiste.  

Miljoniprojekt koosneb mitmest osast, muu hulgas on kaasatud põllumajandus- ja tehnikaülikooli teadlased, aga ka partnerid Lätist ja Rootsist. Kui projekt õnnestub, hakkavad Läänemaale voorima Ameerika ja Jaapani linnuturistid, kes vaatlusonnis kõhutamise järel otsivad majatust hotellides ja kõhutäidet restoranidest.

Puudu on varjeonnid

Plaanitava projekti kõige käegakatsutavam osa oleks vaatlusvarjeonnide rajamine linnuvaatlejatele ja fotograafidele. Ka soetataks binokleid ja vaatetorusid ning kergemaid paate Suitsu ja Kasari jõele, millel saaks kasutada juba olemasolevaid elektrimootoreid.

Peamiselt Euroopa linnu- ja loodusturiste võõrustav Mann ütles, et kui torne ja vaateplatvorme Matsalus on, siis teatud linde on parem hoopis parem jälgida maapinna lähedal. „Eestis puudub fotovarjete võrgustik. Igal aastal saame nende kohta kümneid küsimisi, aga pean vastama, et varjeid ei ole,” lisas ta. Varjed ja paadid antaks hiljem opereerida neist huvitatud organisatsioonidele ja ettevõtjaile.

Olulisimaks peab Mann aga seda, et projektiraha saab kasutada turunduseks ja nii on kolme riigiga ühiselt võimalik minna end tutvustama ka Euroopast kaugemale. „Kui Euroopas on loodusturismis esikohal inglased, siis maailmas jaapanlased ja ameeriklased,” ütles ta. „Kui saab kolmes riigis ühel tasemel teenuse välja arendada, saaks seda müüa ka Euroopast kaugemale – üksi me Ameerika turule minna ei suuda,” lisas kogemustega turismiettevõtja.

Meie loodusturismivõimaluste tutvustamine maailmas tooks kasu kohalikele ettevõtjatele. „Tahaks anda Matsalu ja Läänemaa piirkonna ettevõtjatele õnge,” ütles Mann.

„Võib-olla on ettevõtjail vaja teatud asju natuke muuta – koduleht tööle panna, majutusvõimalustesse investeerida –, ja kliendid hakkavad tulema,” tõi Mann näiteks.

Linnud ühendavad

Projekti partnerid on Näsholmeni ühing (Föreningen Näsholmen) Lõuna-Gotlandilt ja Läti loodusturismifirma Dabas Tures. Kolme piirkonda ühendab arktiliste lindude ränne. „Meil on ühed ja samad linnud, kellest osa liigub rändel üle Gotlandi, teised aga Läti ja Eesti ranniku kaudu,” kirjeldas Mann.

Kuigi kolme piirkonna peamised tegevused projektis on sarnased, on igal pool ka oma spetsiifika. Näiteks kui Matsalus on linnuvaatlus- ja loodusharidusvõimalused üsna head, siis lätlased ja rootslased on veel sammuke taga. 

Rootsi ja Läti partnerid käisid eelmisel nädalal Eestis oludega tutvumas. Eelmisel reedel Haapsalu linnuvaatlustorni väisanud Karin Åström Gotlandilt selgitas, et Näsholmen oli veel hiljuti kinnine piirkond, kuhu tavainimesed ei pääsenudki. Nüüd on seda küll avastama hakatud, kuid veel mitte linnuvaatlejate poolt.

Sarnane olukord on ka Lätis Kolka neemel. Ilze Vilserste sõnul on Kolka küll populaarne puhkusekoht, kuid linnuvaatluspaigana veel teadvustamata. Nii tunnevad Gotlandi ja Läti partnerid peale vaatlusonnide puudust looduskeskusest.

Projekti ühistegevusena peaks sündima rändnäitus, mis annab ülevaate arktiliste veelindude rändeteekonnast ja peatuskohtadest. „Näitus peaks olema nutikas ja põnev, samuti lihtsalt kokku-lahti pakitav ja liigutatav,” kirjeldas Mann. Ta lisas, et Tallinna tehnikaülikool on kinnitanud oma huvi näituse lahenduse väljatöötamiseks ja projektis osalemiseks.  

Mann peab projekti esitama Euroopa Regionalarengufondi allfondi Interreg 23. oktoobriks. Tal endal tuleb leida 60–70 000 eurot, mis on tema osa omaosalus. Mannile kuuluva MTÜ Loodusturismikeskuse eelarve Interregi projektis oleks 500 000 eurot.