Keskkonnaamet: Olmeprügi ei tohi põletada

Kõige õigem on ahju kütta kuivade puudega. Arvo Tarmula foto

Keskkonnaamet tuletab seoses alanud kütteperioodiga meelde, et majapidamises tekkinud olmeprügi põletamist tuleb vältida. Lisaks on väga oluline küttekolde korrasolek ja kasutatava küttematerjali kvaliteet.

Eelkõige tasub silmas pidada põhimõtet: mida efektiivsem on põlemine, seda vähem saastatakse keskkonda. Niiske puidu põlemisel tekib õhku rohkem tahma ja vingugaasi, seega tuleks eelistada kuiva küttematerjali. Niiske puidu kasutamine tähendab ka seda, et osa soojusest läheb raisku, sest energia  kulub puidu kuivatamisele. Puidu põletamisel eraldub saasteaineid, näiteks ülipeent tahma, vingugaasi, samuti orgaanilised ühendid, mis on tervisele kahjulikud. Põlemisel tekkinud tahmaosakesed võivad soodustada südame-veresoonkonna ja hingamiselundkonna haigusi ja vähki. Vingugaas on aga toksiline aine, mis võib kesknärvisüsteemi ja südant kahjustades olla suurtes kogustes surmav. Kuigi ahiküttega elamupiirkondades on välisõhk kütmisperioodil rohkem saastunud kui kaugküttega elamupiirkondades, on siiski võimalik saastet teataval määral vähendada, kasutades kvaliteetset küttematerjali.

Tuleb meeles pidada, et majapidamises tekkinud olmeprügi ei tohi ahjus, pliidi all või katlas põletada. Prügi põletamisel tekivad väga mürgised ained, mis võivad olla vähktõve, väärarengu ja arengupeetuse põhjustajad. Välisõhku paiskudes liiguvad need ained sealt sissehingamisel inimese organismi. Kuna ahjusuits väljub madalast korstnast, siis suur osa saastest ei haju, vaid mõjutab vahetult sama piirkonda, kus see tekkis. Õhusaasteained, näiteks dioksiinid on silmale nähtamatud ja nende mõju ei avaldu kohe. Mida rohkem prügi põletada, seda rohkem toksilisi ühendeid keha talletab. Põletamisel tekkinud toksilised ained ei saasta mitte ainult õhku, vaid sadestuvad ka maapinnale, kandudes edasi põhjavette ja toidulauale ning ohustades seeläbi elusolendeid.

Hinnanguliselt tekitab ühe perekonna tekitatud jäätmete põletamine koduahjus sama palju toksilisi ühendeid kui 200 tonni prügi põletamine jäätmepõletustehases. Siinkohal tasub silmas pidada, et isegi papist pakendid võivad sisaldada plastikut, kemikaale ja värve, mille põlemisel tekkinud toksilised ühendid on keskkonnaohtlikud. Jäätmepõletustehases toimub jäätmete põletamine stabiilselt kontrollitud keskkonnas temperatuuril 1000-1100 kraadi, tänu millele põlevad toksilised õhusaasteained vähemohtlikeks põlemisproduktideks. Seevastu jäätmete koduahjus põletamine toimub madalamatel temperatuuridel ebastabiilselt, mistõttu toksilised ühendid ei põle lõplikult ära. Temperatuuri kõikumine soodustab gaasiliste saasteainete ja pigi teket.

„Jäätmete põletamisel on ülipeene tahma kontsentratsioon kõrgem, võrreldes puhta puidu põletamisega, seega tuleks prügi põletamist kodus vältida. Lisaks tahmab ebapiisav õhu juurdepääs ja suur vabanev tuhasisaldus ahju, millest algavad omakorda tuleohutuse probleemid,” ütles keskkonnaameti välisõhu peaspetsialist Dagmar Undrits. Tuleohutuse kohta saab lugeda pikemalt Päästeameti kodulehelt.