Tõnu Talvar: Virtsu vajab ettevõtluskeskust

Tööstuse ja Metsa tänava ristumiskoht, kuhu peaks kerkima ettevõtluskeskus. „Igav liiv ja tühi väli. Mida on siin taga nutta? Umbrohuvälja? Pealetungivat võsa?” küsib Tõnu Talvar. Foto: DAGOpen

20. oktoobri Lääne Elus ilmunud artikkel „Virtsulased nõuavad tööstuspargile uut asukohta” vajab täpsustamist. Pealkirjas on kaks viga.

Esiteks kavandatakse Virtsu ettevõtluskeskust, mitte tööstusparki. Need ei ole sünonüümid. Tööstuspark on ainult tootmine, ettevõtluskeskus tootmine ja seda teenindavad struktuurid.

Teiseks on Virtsust rahvastikuregistrisse kantud 555 elanikku, nii et noid 23 kodanikku, kes protestikirjale oma allkirja andsid, kogu Virtsu elanikkonnaks pidada on liialdus. Pealegi ei ole osa nendest Virtsu elanikud.

Kahelt positsioonilt

Artiklis põrkuvad kaks seisukohta: poolt ja vastu. Üks Hanila vallavõimu, teine end Virtsu elanikuks nimetava Aare Saliste isikus. Tegelikult on viimane tallinlane, Virtsus on tal kinnisvara, mida ta aeg-ajalt külastab, ühesõnaga suvitaja. Aga olgu pealegi. Las räägib. Oleneb, mida räägib.

Mina ei ole kunagi varjanud ega varja praegugi, et olen poolt. Virtsu ettevõtluskeskuse rajamist selle jaoks välja valitud asukohta toetavad ka Lääne maavalitsus ja Läänemaa arenduskeskus. Ettevõtluskeskuse detailplaneering läbis edukalt kooskõlastusringi.

Aare Saliste üks postulaate on, et vallavõimud salatsevad. Tegelikult algasid rahvakoosolekud ettevõtluskeskuse asjus juba kaks ja pool aastat tagasi. Kohalikel elanikel on korduvalt olnud võimalus küsida, mida nad on tahtnud küsida, ja mõista, kui nad on tahtnud mõista. Peale selle on teavet jaganud valla ajaleht ja koduleht. Salaja pole midagi tehtud. Väide, et rahva arvamust ei ole küsitud, paika ei pea. Seda on saanud avaldada. Aare Salistet on isegi personaalselt informeeritud.

„Ei saagi aru, mis huvid tööstuspargi taga tegelikult on” on tema isiklik probleem. Kui kellelegi midagi lihtsalt ei meeldi, ei saa seda argumendina arvestada. Argumendid peavad olema argumenteeritud, mitte üldsõnalised.

Kelle huvides

Seevastu Hanila vallavanem Arno Peksar tugineb laiemale – kogukonna, valla, maakonna ja riigi – huvile.

Virtsu hakkas alla käima siis, kui sealt kadus kalurikolhoosi Lääne Kalur Virtsu osakond. Mõneski aknas kustus valgus, sest elanikud läksid mujalt tööd otsima. Nüüd on võimalus elu vähemalt osaliseltki tagasi tuua.

Ettevõtluskeskusesse koonduvates Kõmsi, Virtsu ja Lihula ettevõtetes töötab kokku sadakond inimest. Uusi töökohti lisab ettevõtluskeskus poolsada. Tore ju. Virtsu seisab mandri-Eesti ääre peal, aga kohalik võim teeb kõik endast oleneva, et kanti ääremaastumisest päästa. Õigesti teeb. Ent juba ma kuulen Aare Salitet hüüdmas: „Ega mina asja vastu ole! Mina olen asukoha vastu!” See on demagoogia. Tähtis on tulemus.

Kuhu ehitada

Virtsusse kavandatava ettevõtluskeskuse asukoha valis viie alternatiivi seast välja hiidlaste arhitektuuribüroo DAGOpen OÜ. Sama büroo koostas ka ettevõtluskeskuse detailplaneeringu.

Olgu siinkohal öeldud, et DAGOpeni juhib Eesti arhitektidest üks vähestest planeerimisala tippspetsialistidest Jaan Kuusemets ja töö tehti korralikult. Ometi söandab Aare Saliste väita, et teisi võimalikke asukohti pole üldse tõsiselt kaalutud.

Välja valiti maatükk, mis paikneb Tööstuse, Metsa ja Uisu tänavate vahel. Mõni maatükk oli liiga väike, mõne eest küsiti liiga kõrget hinda, mõnda ei nõustutud üldse müüma. Kaks paiknevad otse mere ääres ja las need jäävad tuleviku tarbeks puhkealade jaoks.

Planeeritava ala suurus on 13,73 hektarit. Sellele maatükile tuleb ettevõtluskeskuse rajamine kõige odavam. Kommunikatsioonidega liitumise kohad on kõige lähemal. Ei ole vaja lammutada amortiseerunud hooneid. Maatükk on tühi. Koht on juba praegu tehnoloogilise iseloomuga, sest seda läbivad kõrgepinge- ja muud liinid. Ettevõtluskeskus kasvatab kokku Virtsu seni kaks eraldi seisvat osa. Inimestel on aleviku keskele hõlpus tööle käia.

Kuhjaga rumalusi

Protesteerijad nurisevad, et ettevõtluskeskus rikub nende vaate. Nagu oleks midagi rikkuda. Umbrohi ja võsa.

Aare Saliste räägib ettevõtluskeskusega kaasnevast mürast ja võimalikust saastest.

Ettevõtluskeskuse suurim osanik, praegu Kõmsil paiknev metallitööstusettevõte K.MET ei lärma ega saasta seal, miks peaks ta seda tegema Virtsus? Tootmine jääb ju samaks.

Olulise keskkonnamõjuta tööstusettevõtted peavad paiknema elamutest vähemalt 50 meetri kaugusel. Ettevõtluskeskus on vähese keskkonnamõjuga ja paikneb kaks korda kaugemal. Nagu ka K.MET Kõmsil. Keegi pole kaevanud. Isegi sealne lasteaed on rahul. Põnnid saavad soojal ajal lahtiste akende all põõnata. K.MET ei sega.

Pealegi on detailplaneeringus ettevõtluskeskuse kõrvale jäetud kuus elamukrunti. Neid krunte ei oleks sinna kavandatud, kui ei oleks tohtinud.

„Kui maa on detailplaneeringuga saanud sihtotstarbe tootmismaana, siis võib sinna rajada kas või keemiatehase,” väidab Aare Saliste.

Ega ikka või küll. Ja seda sinna ei tehtagi. Ükski instants ei kinnitaks sellist planeeringut. Rahumeelsed hooned tulevad kuni üheksa meetri kõrgused, sulanduvad keskkonna ja ümbritsevasse miljöösse.

„Virtsu on elektrit täis,” ütleb Saliste. Et minge mujale.

See, et Virtsu on elektrifitseeritud, ei tähenda sugugi, et ettevõtluskeskuse võib pista suvalisse punkti. Seal peab olema tootmisele vastav võimsus.

Aare Saliste sõnul pelgavad naabrid, et nende akende all hakkavad sõitma suured veoautod. Näiteks K.METile piisab päevas ainult kolmest. Ettevõtluskeskuse teistele osalistele läheb veoautot hoopis harva vaja. Ja uneajal ei tohi need üldse sõita.

„Elurajooni keskele tööstusparki ei rajata,” väidab Aare Saliste.

Rajatakse küll, kui see sinna sobib. Trend on tiheasustusalade tühikud täis ehitada, kui sinna just parki või muud roheala planeeritud ei ole. Kõne all olev tühik ei jäänud sinna kogemata. Küllap oli kalurikolhoosil sellega oma plaan. Täis oleks ehitatud nagunii.

Kohtuga kaasneb

Juhul, kui vald ei vii ettevõtluskeskust mujale, ähvardab Aare Saliste, protesteerijate peamees, kohtusse pöörduda. Mis siis ikka – selline õigus tal tõepoolest on. Mida kohus otsustab, ei tea. Aga kohtuasja menetlemise ajaks peatub ettevõtluskeskuse kavandamise protsess. Sellega kaasneb mitte ainult moraalne, vaid ka materiaalne kahju.

Näiteks möödub investeeringutoetustest euroraha taotlemise tähtaeg. Korstnasse tuleb kirjutada enamik seni tehtud kulutusi. Ei saa ju detailplaneeringut sülle võtta ja teisele krundile tõsta. Detailplaneering on tehtud kindla koha jaoks. Kõik algab otsast peale, kui algab. Rahalaev on läinud ja kes teab, kas ta veel tuleb. Võimalus Virtsut edendada jääb kasutamata.