Korteriomanikud saavad sundkorras ühistud

Haapsalu Linnamajanduse juht Urmas Koppe (vasakul) ja majahaldur Marvel Alp. ARVO TARMULA

2018. aasta esimesel päeval tekivad kõigis kortermajades automaatselt korteriühistud, kui majaelanikud pole seda seni ise moodustanud.

„Uuest korteriomandi– ja korteriühistuseadusest tulenevalt muutuvad kõik kortermajad, kus elanikud pole selleks ajaks ise korteriühistut moodustanud, üleöö automaatselt ühistuks,” ütles Haapsalu Linnamajanduse ASi juht Urmas Koppe.

Haapsalu Linnamajanduse ASil on selliseid maju praegu hallata 68. Koppe selgitas, et kui nende majade elanikud määratud ajaks ise korteriühistut ei moodusta, peab Haapsalu Linnamajanduse AS seadusest tulenevalt enda kanda võtma KÜ juhatuse rolli valitsejana.

Valitseja hakkab täitma juhatuse rolli.

Haapsalu Linnamajandus on enda hooldatavate majade nõukogusid seadusemuudatusest teavitanud juba mõni aeg tagasi ja sellega kaasnevaid muudatusi ka selgitanud. Paraku ei saa kindel olla, et kõigi kortermajade elanikud on sellest kuulnud, sest osavõtt maja koosolekutest on üldjuhul väga tagasihoidlik – inimesed on harjunud, et Haapsalu Linnamajanduse halduri käe all saavad kõik vajalikud tööd tehtud. Koppe sõnul oleks siiski parem, kui majade elanikud moodustaksid ühistud ise enne seaduse jõustumise kuupäeva. Praeguse seisuga pole üheski kortermajas uue seaduse valguses seda sammu veel astutud.

„Mitme maja poolt ongi meile juba öeldud, et nad ei tee midagi – las läheb automaatselt,” märkis Haapsalu Linnamajanduse haldur Marvel Alp.

Ta selgitas, et ühistu tegemise esimene eeldus on inimesed, kes on valmis vastutama ja aktiivselt ühistu tegevust juhtima, otsuseid langetama ja kõigi vajalike ametlike asjaajamistega tegelema. „Maja nõukogu vastutus on tunduvalt väiksem kui juhatuse oma,” selgitas Alp.

Võimalust, et kortermajade elanikel võib ühistu moodustaine parimagi tahtmise korral luhta minna, on seadusandja ette näinud ja seepärast on ühistu üleöö isesündimine ka seadusesse sisse kirjutatud. Kui majaelanikud otsustavad ära oodata hetke, mil oodustab valitseja ise majale ühistu, nagu seadus sel juhul ette näeb, on see korteriomanikele Koppe sõnul valutu ja mugav.

„Kui nad hakkaksid praegu ühistut tegema, peaksid nad kogu dokumentatsiooni ise ette valmistama, asutamiskoosoleku pidama ja paljude muude formaalsustega tegelema. Neile on see lihtsam, kui nad seda praegu ei tee ja meie teeme nende eest. Aga ma usun, et pärast seda on paljud majad valmis ise juhatuse moodustama, mis oleks minu meelest ka mõistlik,” ütles Koppe.

Kui seda siiski ei juhtu, peab maja valitseja käituma nagu korteriühistu juhatus – võtma vastu otsuseid, mis on maja seisukohalt olulised. Näiteks kui maja katus on sellises seisukorras, et vajab paari aasta jooksul vahetamist, maja üldkoosolekul aga otsustamiseks vajalikku kvoorumit ehk 51 protsenti korteriomanikest kohale ei tule, kuulutab valitseja välja korduskoosoleku, mis on osalejate arvust olenemata otsustusvõimeline. See tähendab, et korduskoosolek saab anda valitsejale kui ühistu juhatusele õiguse tööde korraldamiseks.

„Kuna valitseja hakkab täitma juhtorgani rolli, siis valitseja juhib ning esindab korteriühistut juriidilise isikuna,” toonitas Koppe.

Kõigi kortermajade remondifondi raha ja reservkapital ning laenud ja võlad, mis on praegu Haapsalu Linnamajanduse bilansis, kantakse üle uue, tekkinud korteriühistu kontole kohe pärast seda, kui ühistu on juriidilise isikuna registreeritud. Kõik arveldused toimuvad pärast seda otse ühistu pangakontolt. Prognoositav korteriomanike ühisuste (KOÜ-de) laenujääk 1. jaanuari 2018 seisuga on 1 155 000 eurot. Prognoositav KOÜ-de remondifondi jääk (sh reservkapital) on 1. jaanuari 2018. aasta seisuga 863 605 eurot.

Üks muudatus on seaduses varuks ka selliseks puhuks, kui mitme kinnistu peale on moodustatud ühine ühistu. Kui selliselt juhitud kortermajad enne 2018. aasta 1. jaanuari ei esita registripidajale seadusest tulenevat otsust, siis uusaastaööl olemasolev ühistu loetakse lõpetatuks ja tekib seaduse jõustumisel iga kinnisasja korteriomandite valitsemiseks eraldi ühistu. Haapsalus Koppe sõnul selliseid ühistuid ei ole, aga on Uuemõisas.

Üks küsimus
Kas kortermaja peaks ise valima ühistu juhatuse?

Vastab korteriühistu Metsa 71 juhatuse esimees Tiit Koppel.

Maja sai Eesti korteriühistute liidu konkursil eriauhinna kategoorias „Läbimõeldud õueruum kõigile põlvkondadele”.

See on küsimus rubriigist „Mis on õnn?“ Igaüks võib oma varaga teha, mida tahab. Eestis on levinud kolm haldusmudelit, mis ei muutu ka uue seadusega: korteriühistu inimesed valitsevad ise oma vara, kasutavad konsultandi abi või ostavad täisteenust. Ma tegin kunagi SWOT analüüsi selle kohta, kui korteriühistu on ise oma vara valitseja. Plusse ja miinuseid siin tegelikult ei ole ja kõik on väga lihtne – mida rohkem ise oma vara valitsejana panustada, seda odavam ja efektiivsem on resultaat. Passiivse omaniku suurem võit tuleb mugavuse arvel ja toob endaga kaasa suuremad kulud ning potentsiaalselt keskpärasemad tulemused. Aga see ei ole automaatselt halb või hea. Majas võivad olla näiteks sellised elanikud, kes on töö ja muu eluga väga hõivatud, ja neil pole ressurssi panustada ühistegevusse ning inimesed on nõus täisteenuse eest maksma. Muidugi tahavad kõik võimalikult odavalt hakkama saada, aga uuringud näitavad, et põhiprobleem pole mitte raha, vaid teadmiste ja oskuste puudumine. Sobivaima valiku tegemine oleneb paljuski inimestest, kes on sama katuse alla elama sattunud.