Juhtkiri: Linnainimese arstiabi

Haigekassa värske ettepanek, mille kaugem eesmärk on vähendada eriarstiabi maakonnahaiglais, on järjekordne sammuke selle poole, et õppinud tohtrid võtavad vastu vaid kahes suures linnas – Tallinnas ja Tartus. Pole enam saladus, et suurte haiglate juhid on huvitatud sellest, et Eestisse jääks kaks korralikku haiglat: Põhja-Eesti regionaalhaigla Tallinnas ja Tartu ülikooli kliinikum. Maakonnahaiglate rolliks jääks haigete „sisseviskamine”. Tuleb inimene, saab saatekirja Tallinna või Tartusse.

Mullu tuli avalikuks selle suurejoonelise ümberkorralduse esimene osa, kui Põhja-Eesti regionaalhaigla tahtis liita Rakvere, Paide, Rapla, Haapsalu, Kärdla ja Kuressaare haigla. Ülikooli kliinikum oleks liitnud Lõuna-Eesti maakonnahaiglad. Terve mõistus õnneks võitis ja regionaalhaigla plaaniga nõustusid vaid Reformierakonna kontrollitud Rapla ja Haapsalu haigla. Kui meenutame, siis Läänemaa haiglat liites lubas regionaalhaigla, et eriarstiabi ja voodikohtade maht ei vähene. Haigekassa värske plaan aga näitab vastupidist. Kõik need lubadused, mida nii Haapsalu linnapea kui ka Põhja-Eesti regionaalhaigla juhid jagasid, on osutunud tühiseks.

Tervishoiu tsentraliseerimise eesmärki täidab ka tervisekeskuste investeeringute kava. Perearstid tahetakse koondada nõukogudeaegsete polikliinikute eeskujul taas ühte kohta. Esmatasandi vastuvõtt saab seega parema taristu, kuid vähegi tõsisema mure korral tuleb sõita Tallinna. Läänemaa inimesed peavad õnne tänama, et pealinna on umbes sada kilomeetrit sõitu. Mõelge hiidlaste ja saarlaste peale, neil on pikem tee. Kvaliteetse arstiabi koondumine ei ole vastuvõetav ega mõistlik plaan. Arstiabi peab jääma ka maakonnakeskustesse. Vastasel korral oleks juba mõistlikum riiklikult kõik inimesed ka Läänemaalt Harjumaale küüditada.