Tiit Koppel: Kas litsi lapse häll jääbki logisema?

Lääne Elu kirjutas hiljuti, et korteriühistuteks organiseerumata korterite omanikud saavad 2018. aastast uusaastakingiks sundkorras korteriühistu (LE, 7. november 2015).

Aktiivselt tegutseva ühistuga kortermajad paistavad Haapsalus ja teisteski Eesti linnades kenasti silma. Haapsalus on heaks näiteks elamud Metsa 71 ja Suur-Liiva 5.

Kes ei taha ülal pidada oma sõjaväge, peab ülal pidama võõrast. Sama kehtib ka kinnisvara, praegusel juhul siis kortermaja haldamise kohta. Raha eest saab kõike. Pole tähtis, kuidas ja kas üldse on korteriomanikud organiseerunud, kui raha on, saab armetust barakist uhke häärberi. Keila-Joa lossi taassünni näide pole siin kaugeltki ainuke.

Eesti elu on nüüd seadusandjat veennud, et kortermajade seisukord paraneb vaid seal, kus selle korteriomanikud aktiivse ühistegevusega oma maja eest ise hoolt kannavad.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus tähendab eelkõige korteriomanike koostegevuse vormimuutust: kortermajades, kus ühistut seni polnud, avaldab riik pehmet survet, korteriühistu moodustatakse neile üleöö seaduse jõuga. Isegi maja valitsemisrahad eraldatakse senise valitseja üldisest rahakotist ja antakse ühistu kasutada. Seadusandja justkui hüüaks organiseerumata korteriomanikele: võtke ometi jalad kõhu alt välja ja hakake tegutsema, enne kui maja teile kaela kukub.

Kõik, mis liigub, see kulub, mis seisab, see laguneb. Iga hoone, ka korrusmaja, kui kvaliteetselt ta ka ehitatud poleks, laguneb aja möödudes paratamatult ja selle remont-renoveerimine on möödapääsmatu. Riik toetab kortermajade rekonstrueerimist.  Selleks on raha 102 miljonit eurot ja sellest kaevust saavad juua ainult korteriühistud. Teised juriidilised isikud seda kasutada ei saa. Eelmisel toetusperioodil (aastail 2010–2014) jätkus toetusraha vaid pisut enam kui pooleks toetusperioodiks. Seega on renoveerimist vajavate korrusmajade korteriomanikel praegu viimane aeg initsiatiivi üles näidata, luua korteriühistu ja asuda riigi raha toel maja tehnilist seisukorda parandama. Talupojamõistus ütleb, et kui jõuab kätte 2018. aasta ja riik moodustab uusaastaööl senistest ühisustest automaatselt ühistud, kaob see toetusraha kui juulikuu lumi, sest suid tuleb söögilauda hetkega rohkesti juurde.
Ka passiivsusel on oma hind. Hoonete majandamiskava tuleb käsitleda kuni 50 aasta perspektiivis. Koonerdamine ja venitamine tähendab tulevikus tunduvalt suuremaid väljaminekuid. Kooner, nagu ikka, peab topelt maksma. Vaesed jäävad vaesemaks ja rikkad saavad rikkamaks.
Korteriühistu vorm iseenesest ei ole võluvits. Ainult sellest, et senine valitseja muutub korteriühistu juhatuseks, ei muutu midagi, kui korteriomanikud ise seda ei soovi ega tegutsema hakka. Niikaua, kui leidub kortermaju, kelle elanikud eelistavad maja tegeliku valitsemise asemel selle eest maksta, jääb  Haapsalu Linnamajanduse AS ja teiste sedalaadi haldusettevõtete äri tulemuslikuks ka edaspidi, olenemata elanikke ühendavast juriidilisest kehast. Ka see on vaba turumajanduse üks avaldumisvorme.

Tiit Koppel

Haapsalu korteriühistu Metsa 71 juhatuse liige