Perearstid tõrguvad haigemajja koondumise vastu

Haapsalu perearst Marika Laar (seisab) on karjääri jooksul kolm korda kolinud ega taha kergel käel seda neljandat korda teha. Foto: Arvo Tarmula

Läänemaa haigla peaarst Tõnis Siir pakub euroraha toel Läänemaa haiglasse loodavas tervisekeskuses kohta kaheksale perearstile, kuid viimased on tõrksad koonduma.

Läänemaa haigla tahab soklikorrusele, kus on praegu polikliinik ja kolm perearsti, rajada kaheksa arstiga esmatasandi tervisekeskuse. Haigla haldusjuht Reimo Reimer märkis, et polikliinik kolib esimesele korrusele.

Tervisekeskusele on kavandatud kaks sissepääsu, uus sissepääs tuleb See teatri poolsesse külge. Parkla laieneb haljasala arvel. Ruumi on 80–100 m² kahe perearsti ja kahe pereõe peale. Kabinetiaknad jäävad maja tagakülge õunapuuaia poole. Reimer lubas, et rent ei tule kallim, kui perearstid praegu maksavad. Haigla arvestab esialgu Haapsalu linnas tegutsevate perearstidega. Et märtsis rahataotlus ministeeriumile esitada, peaks selle aasta lõpuks selge olema, mitu perearsti on nõus haiglasse kolima. Arstide arvust oleneb toetuse suurus, toetuse saamiseks on vaja vähemalt kolme perearsti.

Ei näe põhjust

Haapsalus tegutseb seitse perearsti, neist kolm – Helle Saarsoo, Sirje Jupits ja Andri Meriloo – on juba haigemajja kolinud. Eraettevõtjana omaette tegutsevad Haapsalu perearstid ei näe põhjust haiglasse kolida. Haapsalus Lihula maanteel kortermajas tegutsev OÜ Peretohter ei maksa praegu renti, sest on ruumide omanik. Kahe arsti ja kahe pereõega Peretohtril on 130 m² pinda, neil on kolm arstikabinetti, sh üks lastearstile; üks ooteruum täiskasvanuile ja teine lastele, kaks protseduurituba ja personaliruum.

Ilme Leova partneri perearst Krista Raag-Tamme sõnul on praegu liiga vähe infot. Pole teada rendihinda, projektlahendusi ega muid tingimusi.

Perearstid polnud nõus ka Siiri väitega, et haiglas saab patsient korraga ka kõik muud vajalikud toimingud korda ajada, nt röntgenis käia. Igas kabinetis on järjekord, kohe samal päeval võib arsti jutule pääseda vaid siis, kui on vaja erakorralist abi.

Haapsalus Jaama tänaval rendipinnal tegutsevad ühe koridori peal perearstid Marika Laar ja Ljudmilla Briljova. Laar ütles, et on kolm korda kolinud, neljandal korral tahab ta olla kindel, et see on viimane. Praegu ta aga ei näe, et haigemajas on parem. Üks põhjus, miks perearstid perearstikeskuse plaanisse umbusuga suhtuvad, peitub lähiminevikus. Nad pole unustanud, kuidas nad 1990. aastate keskel polikliinikust välja heideti ja omapäi jäeti.

„Ise pidime ennast perearstiks koolitama, ruumid, inventari ja seadmed muretsema, laenu maksma,” meenutas Leova. „Kus riik siis oli, kui me pärast polikliinikut alustasime, laenu võtsime ja oma varaga vastutasime?” küsis Briljova. Nüüd, mil perearstid on mingi stabiilsuse saavutanud, ennast laiendanud ja seadmetega varustanud, tuleks jälle kõik sinnapaika jätta ja uues kohas alustada.  

Maa-arstid ei näe mõtet

Ükski maa-arst, kellega õnnestus Lääne Elul eile vestelda, ei näinud perearstikeskusse kolimisel mõtet. Risti lähedal elava Hingi Kalbergi vastuvõtule tulevad patsiendid mitmest ilmakaarest: Lääne-Nigulast ja Nõva vallast Turbani ja Lauknani välja. Kõik nad käivad arsti juures Ristil, kus on ka apteek ja hambatohter. Kalberg ei kujuta ette, mis kasu on, kui nii tema kui ka patsiendid peavad sõitma Haapsallu.
Ka Lääne maavanem Neeme Suur peab mõeldamatuks, et hommikul sõidavad perearst ja patsiendid bussiga Haapsallu ja õhtul koju tagasi, selmet ajada asjad korda kohapeal.

„Mulle jääb arusaamatuks, kuidas see uus süsteem toimima hakkab,” ütles Martna ja Kullamaa valla perearst Hiie Tiisler. Siir kutsus eile perearstid Soffa restorani, et tutvustada tulevase tervisekeskuse ruumipaigutust ja muid tingimusi. Ta lootis sõlmida ka esimesed eellepingud.

„Nii ja naa,” vastas Siir küsimusele, kuidas kohtumine läks. „Osa ütles ära, mõni võttis mõtlemisaega.” „Minu unistuste ettekujutusele tutvustatu ei vasta, aga võtan plaanid ja paberid kaasa,” ütles perearst Marika Laar pärast kohtumist. „Ma ei ole öelnud veel „ei” ega „jaa”.”

Läänemaal on võimalik luua kaks perearstikeskust: üks Haapsallu, teine Lihulasse. Lõuna-Läänemaa kaks perearsti ja Koonga valla perearst on nõus minema Lihulasse rajatavasse perearstikeskusse.

Esmatasandi tervisekeskus

• Kohustuslikus korras peab olema vähemalt kolm perearsti, kolm pereõde ja koduõde, ämmaemand ja füsioterapeut.
• Tervisekeskuste tegemiseks on 85 miljonit eurot, rahastab Euroopa regionaalarengu fond. Koos 25% omaosalusega on kasutada 114 miljonit eurot.
• Kavas on rajada vähemalt 35 keskust.
• Läänemaal on 14 perearsti: 2 Lõuna-Läänemaal, 5 Põhja-Läänemaal ja 7 Haapsalus.

Allikas: sotsiaalministeerium, Lääne Elu