Kutsehariduskeskuse õpetaja uuris kartulisalatit

Haapsalu Kutsehariduskeskuse (HKHK) toitlustusvaldkonna kutseõpetaja Aili Tervonen uuris rahvakultuuri keskuse vaimse pärandi koolituse raames kartulisalati valmistamisega seotud tavasid Läänemaal. 

Aili Tervoneni sõnul pole kartulisalati valmistamist varem laiemalt uuritud, kuid tegu on eestlaste pidulaual aukohal olnud toiduga. Huvipakkuvad olid ennekõike kartulisalati valmistamise iseärasused Läänemaal nõukogude ajal ja salativalmistamise jätkusuutlikkus. Veebipõhises küsitluses osales 20 Läänemaa inimest.

Kartulisalatit valmistati ikka külaliste tulles. Läänemaal valmistatud kartulisalatis olid kindlate komponentidena keedukartul, kurk (kevad-suvisel ajal värske, talvel hapu- või marineeritud kurk), keedumuna ja vorst või ahjuliha. Kolmveerand vastajatest lisasid veel sibulat ning pooled keeduporgandit ja konservhernest. Kastmeks oli alati hapukoore ja majoneesi segu erinevates vahekordades.

Uuringu tulemusena võis tõdeda, et kartulisalati valmistamise tava on jätkusuutlik, poesalatit ostetakse vaid erandkorras. Vaid kaks vastajat märkis, et enam salatit ei tee. Muutunud on valmistatav kogus (varem tehti pesukausi- või ämbritäis) ja serveerimine on läinud lihtsamaks – kristallkaussidele eelistatakse lihtsamaid nõusid. Ka salati koostisele lähenetakse tänapäeval loomingulisemalt, sest tooraine on kättesaadavam kui nõukogude ajal.

Vastajatel paluti kirja panna ka mälestusi seoses kartulisalatiga. Salatitegemise aeg on ju hea võimalus perega koosolemiseks ja jutuvestmiseks.

Peale seda, kui Aili Tervonen lõpetab kartulisalati ajaloolise osa kirjapaneku, esitab ta kokkuvõtte selle kandmiseks Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse ja uurimus antakse ka Läänemaa muuseumisse.

Sama koolituse tulemusel esitas HKHK tekstiilitöö eriala vilistlane Mirje Sims taotluse Haapsalu salli valmistamise oskuse kandmise vaimse kultuuripärandi nimistusse.