Umbes 130 inimest kogunes Haapsalus EKRE meeleavaldusele

Meeleavaldusel peab kõnet Moonika Helme (sinises). ANDRUS KARNAU

Umbes 130 inimest kogunes Haapsalus kella 1 ajal päeval EKRE korraldatud sisserände-vastasele meeleavaldusele.

Seda on Haapsalu kohta väga palju. Kui mullu organiseeris toonane Haapsalu linnavolikogu esimees Jaanus Karilaid (Keskerakond) samas kohas meeleavalduse Swedbanki vastu, siis kogunes paarkümmend inimest.

Meeleavalduse peaorganisaator, Martna talupidaja Hardi Rehkalt ütleb enne meeleavalduse algust, et lootis, et tuleb 50 inimest. Ta ütleb, et on väga rahul sellega, et inimesi tuli loodetust rohkem.

Kõige varem on kohal seltskond, kes kannab riietel haakristi meenutavat logo. Neil on kaasas ka kaks punast lippu, mille keskel sõõris oli sama sümbol. Mehed keelduvad ütlemast, kust nad tulnud on. Internet aitab, see on Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Grupp. Nende sinine lipp on saanud punaseks. Punane värv toob otsekohe meelde natsilipu. Kui Lääne Elu küsib ühelt EKRE liidrilt Moonika Helmelt, et miks neil on meeleavaldusel haakristi meenutavate lippudega inimesed, vastab Helme, et ta ei näe logol ja haakristil sarnasust. Moonika küsib vastu, et kas tema sinimustvalge kombinatsioon riietuses meenutab samuti ajakirjanikule haakristi.

Teadmata põhjusel aga rullisid meeleavaldajad seejärel aga oma lipud kokku. Nii jäid väljaastumisel tooniandvaks sinimustvalged lipud.

„Kui Eesti inimene tuleb tänavale, siis on ta rahulolematu,” võtab EKRE esimees Mart Helme kokku põhjuse, miks on sedavõrd palju inimesi kohale tulnud.

„Mul on hea meel, et inimesed ei läinud ostlema, metsa ega jäänud koju, nagu Lääne Elu oma juhtkirjas soovitas,” lisab Moonika Helme.

Moonika ütleb, et ta on pettunud kohalikus lehes. Mart teeb aga otsesõnu etteheite, et kohalikud inimesed on provintsi kapseldunud ega saa aru, mis toimub mujal Euroopas. See, et praegu ei ole Haapsalus moslemikogukonda, mis vajaks mošeed, ei tähenda, et 20 aasta pärast ei võiks see nii olla.

„Kas sina tahad, et su maja akna alla tuleb mošee?” pärib Moonika.

Juhtumisi elab ajakirjanik raudtee ääres, kus on vaba maad küll, vabakoguduski tegutseb läheduses, küllap mahuks ka üks mošee ära. Aga Moonika ja Mart selgitavad, et nemad võitlevad selle eest, et see jääkski nii, et poleks ka 20 aasta pärast vajadust mošeed ehitada. Või jõulude pidamist või sealiha söömist häbeneda. Samuti võitlevad nad selle eest, et tütarlapsed võiksid käia nabapluusiga. Kui ühiskonnas saavad võimu islamimeeleolud, siis ei tuleks see enam kõne alla.

Meeleolu on parklas kunagise Hoiupanga maja ees vaikne ja rahulik. Üks hanguga mees käib ringi. Hangu küljes on loosung, mis tõdeb, et valitsus on  meil räbal. On näha, et inimesi tõesti huvitab, mida meeleavalduse kõnedes öeldakse. Veel paar tundi tagasi sadas lausvihma, aga meeleavalduse alguseks on taevas selge, peaaegu tuuletu.

Esimesena saab sõna Mart Helme. Must kaabu lahutamatult peas. „Eestis on liiga palju inimesi, kes näevad hetke, tuleb vaadata tulevikku, näha, mis toimub Rootsis ja Saksamaal,” kõneleb Mart Helme.

Toimuv tähendab siis seda, et moslemite sisserände ja pealesunnitud tolerantsuse tõttu on traditsioonilised väärtused kannatada saanud.

„Õnneks Euroopa rahvad ärkavad,” jätkab Helme. Tuletab meelde, et Poola uus valitsus keeldus pagulaste vastuvõtust, samuti on Ungari hoolimata mõnitamisest, sama meelt, samuti Slovakkia ja Tšehhi.

„Enda huvide eest seismine ei ole vihakõne,” kõneleb Helme. „Meie kohta öeldakse, et see, mida teeme, on kohutav tagurlus. Aga see ei ole 19. sajandi rahvusriikide naasmine, meie tegevus on Euroopa homne päev,” kiidab Helme EKREt ja iseend.

Helme ütleb, et ta ei soovi alluda surkorporatsioonidele, Saksa valitsuse suulistele korraldustele ega Brüsseli võimumeestele. Ta ütleb, et see on EKRE teene, et pagulased ei taha Eestisse tulla, sest sisserändajad juba teavad, et Eesti rahvas seisab enda eest.

Helme kõneleb, et MTÜd ja sihtasutused, mis tegelevad pagulaste vastuvõtu ettevalmistamisega on šaakalid. Ta ütleb, et need organisatsioonid on nagu kollaborandid Nõukogude ajal. „Sellised MTÜsid ja sihtasutusi ei huvita Eesti rahvas, neid huvitab vaid valitsus eja Euroopa Liidu poolt makstav raha, mis mõeldud pagulaste toetuseks. See on madal ja alatu rahvuse reetmine, teisiti seda nimetada ei saa,” ütleb Helme.

Siis ütleb Mart Helme, et iga inimene on väärtus, et iga inimene maksab, et mošeed toovad kaasa radikaalse islami, et EKRE seisab selle eest, et keegi ei saaks ohustada valget inimest ega eestlasi. Lõpuks hüüab ta, et Eesti ei kuulu valitsusele, Reformierakonnale ega Taavi Rõivasele. „See on meie Eesti, elagu Eesti!”

Seejärel saab sõna Moonika Helme. Ta ütleb, et pagulaste vastuvõttu ettevalmistavate MTÜde töö on alatu, sest seda ei taha kohalikud inimesed ega kohalik omavalitsus. Ta ütleb, et halastust vajavad meie inimesed, mitte pagulased. Ta ütleb, et keegi ei taha, et pagulased koliks elama naaberkorterisse või -majja.

Moonika tuletab meelde, et mullu kaotas pangale oma kodu 900 peret. Nad tõsteti kodunt välja, aga neile riik ei leidnud raha, et maksta nende korteri üüri eest. Moonika tuletab meelde, et meeleavaldus toimub Haapsalu MTÜ Pagula kontoriakende all.

Siis tulevad teised kõnelejad. Vilu ja niiske ilm hakkab tasapisi kontidesse pugema. Tundmatud inimesed jäävad kõnelema. Riigikogu liige Jaak Madison seisab tagareas ja ootab oma jutujärge.

Parandatud meeleavaldusest osavõtjate arv pärast fotodelt inimeste üle lugemist, kell 15:11, 20. detsember 2015