Vallavanemad nõuavad maavanemalt suurvalla loomise analüüsi

Läänemaa vallavanemad tahavad, et maavanem esitaks neile analüüsi ja näitaks, mida maakond võidab, kui teha üks omavalitsus.

Eile Haapsalus koos istunud vallavanemad arutasid kinniste uste taga – isegi maavanemale näidati ust, ajakirjanikust rääkimata –,  kuidas suhtuda maavanema ideesse „üks maakond, üks omavalitsus”.

Poolteise tunni pärast tehti koosolekutoa uks jälle lahti ja omavalitsusliidu juht, Ridala vallavanem Toomas Schmidt teatas: vallavalitsused on valmis sellekohase eelnõu volikogudele esitama, aga volikogudel on raske otsustada, sest pole teada, kuidas elu suures vallas minema hakkab ja mis paremaks läheb.

„Volikogul oleks lihtsam otsustada, kui oleks esitada mingeid arve,” ütles Schmidt. „Praegu on asi ebamäärane.”

Schmidti sõnul pole selgust haridusasutuste, kõige suurema osakaaluga eelarvekulu asjus. Kullamaa vallavanem Jüri Ott tõi näiteks Lääne-Nigula valla, mis kaotas suure osa oma haridustoetusest, kui otsustas sulgeda gümnaasiumi. Kuigi esiotsa lubati, et haridusraha vähemaks ei jää, tuleb nüüd vallal ikkagi oma kukrut kergendada.

 Haldusreformi eelnõus on küll lubadus, et kaheksa aasta jooksul pärast ühinemist hariduse rahastamine ei vähene. Hanila vallavanem Arno Peksar seda väga ei usaldanud. Hariduse toetus ei pruugi küll väheneda, aga näiteks kes siis vahe katab, kui alampalk tõuseb?

Lääne maavanem Neeme Suur lubas kokku panna vallajuhtide nõutud analüüsi. Ta lubas küsida haridus- ja rahandusministeeriumist järele, kuidas mõista reformieelnõu seda punkti, mis lubab, et hariduse toetus kaheksa aasta jooksul ei vähene. See tähendab, et kui omavalitsuste ühinedes peaks haridusraha praegusega võrreldes vähenema, maksab riik vahe kinni.

Suure sõnul on see punkt nii keeruliselt sõnastatud, et sellest saavad isemoodi aru isegi mõlemad ministeeriumid.

Kullamaa volikogu tegi 14. jaanuaril Läänemaa kõigile omavalitsustele ja Märjamaa vallale ettepaneku alustada ühinemiskõnelusi maakonnasuuruse omavalitsuse moodustamiseks.

Seda ettepanekut ei ole veel ükski volikogu arutanud.

Eile leppisid vallajuhid ja maavanem kokku, et 10. veebruaril esitab maavanem vallavanemaile oma analüüsi. Seejärel on volikogudel aega 14. märtsini arutada ja otsustada, kas võtta Kullamaa suure valla ettepanek vastu.

Suure valla puhul on tarvis otsustada, kas ja kui palju teha osavaldu. Üks võimalus on teha osavaldadeta omavalitsus. Teha võib ka vaid mõne osavalla. Noarootsi vallajuhid on arvanud, et tahaksid oma eripärast lähtuvalt osavalla staatust. Neeme Suure sõnul võiks teha ka Põhja- ja Lõuna-Läänemaa ning Ridala ja Haapsalu osavalla. Kolmas võimalus on teha igast praegusest omavalitsusest üks osavald.

„Pooldajaid on igal variandil,” möönis Suur. „See tuleb läbi rääkida.”

Samuti soovitas Suur, et igal omavalitsusel oleks korraga töös vähemalt kaks ühinemisvarianti: üks suure valla ja teine väiksema valla variant. Kõige rohkem variante on Kullamaal, tervelt neli. 

„Omavalitsused võiksid võtta Kullamaa ettepaneku vastu,” sõnas Suur. „Saaksime seejärel teha kolm-neli kuud tõsist tööd ning mais otsustada, milline variant ära langeb ja millega edasi minna. Kas hakkame moodustama kolme-nelja omavalitsust Läänemaal või paneme õlad kokku ja teeme ühe suure omavalitsuse.”

ÜKS KÜSIMUS

Neeme Suur, kas vallavanemate nõudmine on venitamine?

Vallajuhtide soov oli mõistlik. Minu analüüs peaks andma ettekujutuse, milline võiks olla maakonnasuurune omavalitsus. Kui suur on eelarve, kui suur on selles laenu osakaal ja põhitegevuse tulem ehk kui palju suudame ise investeerida. Või näeme, milline on omavalitsuste meeskond ja struktuur, mitu raamatupidajat, sekretäiri, maa- ja sotsiaalnõunikku jne.

Näeme, milline jõud meil on ja kuidas me saame seda efektiivselt kasutada.

Fotod: Arvo Tarmula