Advokaat Carri Ginter seab linna maale ehituskeelu

Veskiviigi sadama naaber vandeadvokaat Carri Ginter tahab olla kindel, et praegu kehtiv detailplaneering ka tulevikus talle merevaate kindlustaks. Foto: Eero Vabamäe/Postimees

Eesti ühe kallima Soraineni advokaadibüroo partner Carri Ginter tahab seada linna maale vaateservituudi, mis kaitseb tema kruntide merepanoraami.

Ginteri firmale OÜ Ginterklubi kuulub Haapsalus Holmi tänaval kaks krunti. Et neid lahutab merest tühermaa, soovib advokaat seada sellele vaateservituudi ehk ehituskeelu, et miski ei saaks tulevikus tema merepanoraami rikkuda.

Haapsalu linnavalitsuse maakorraldusosakonna juhataja Anu Ulm ütles, et servituudi seadmise otsus on veebruari volikogu päevakorras. Eelnõu järgi tuleb Ginteril tasuda servituudi eest ühekordne maks, mis on umbes 800 eurot. Ulmi sõnul tuleneb tasu suurus kolmekordsest Ginteri kruntide maa maksustamishinnast. „Tasu suurus oleneb sellest, kuidas kokku lepitakse,” märkis Ulm.
„Et see mereäärne maa on praegu prügimägi, siis leidsime, et iga-aastase tasu sisseseadmine pole põhjendatud. Küsime servituudi seadmise eest ühekordse tasu.”

Ginter kogus viimati tuntust, kui töötas Tallinna Sadama juhatuses. Majandusminister Kristen Michal määras ta ametisse, kui sadama senised juhid Ain Kaljurand ja Ain Kiili olid vahele jäänud altkäemaksu küsimisega. Ginter esindab servituuti taotlevate Holmi 2 ja 2a kruntide omanikku OÜ Ginterklubi. Ginter on ühtlasi osaühingu ainuomanik.

Ginteri sõnul tõstatus vaateservituudi vajadus mõne aasta tagustes vaidlustes, kui naabruses asuv Veskiviigi jahisadam soovis detailplaneeringut muuta. Nii sattus ohtu senise ehituskeelu säilimine. „Minu hinnangul polnud toona randa planeeritud autosuvilate plats ja selle aiaga sulgemine naabrite ja linlaste huvides. Seetõttu võitlesime planeerimismenetluses avatud kaldaala ja olemasoleva planeeringu säilimise eest,” selgitas ta. Ginter lisas, et nüüd on sadama esindaja plaanid küll muutunud, kuid et paari aasta pärast ei tuleks taas võidelda ehituskeelu kaotamise riskiga, soovitigi sõlmida asjaomased kokkulepped. „Sisult soovime tagada juba detailplaneeringus oleva ehituskeelu säilimist. Sadam on ehituskeeluga nõustunud. Usun, et leiame ka linnaga sobiva lahenduse,” ütles advokaat.

Ulmi sõnul käib praegu taotlejaga kirjavahetus. Krundiomanik saatis linnavalitsusele, kellele mereäärsed krundid kuuluvad, avalduse servituudi seadmise kohta ja läinud aasta lõpus saadetud vastuskirjas teatas linnavalitsus, milliste tingimustega nõus oldaks. Ulmi sõnul on krundil, millele tahetakse servituut seada, kehtiv detailplaneering ja selle järgi on tegemist üldkasutatava maaga.

Ehitisi Holmi tänava elamukruntide ja mere vahele plaanitud ei ole. Küll näeb aga linnavalitsus, et praegusel tühermaal võiks tulevikus olla jahtklubi juurde viiv mereäärne jalgtee ja avalik park. Seepärast pakkuski linnavalitsus Ginterile välja mitu varianti – kas leppida kokku vaatekoridorid või hoopis kõrgused –, kui kõrgeid puid-põõsaid võib istutada. „Tegime ettepanekuid nii ja naa,” ütles Ulm.

„Mõistlik haljastus ja muu selline on loomulikult vajalik ja tervitatav,” ütles Ginter. Ta lisas, et nende kindel eesmärk on rannaala väärtustada ja tagada, et see oleks meeldiv vaba aja veetmise koht nii linlastele kui ka linna külalistele. „Kui kunagi peaks õnnestuma pikendada sinna ka promenaadi, oleks see suurepärane,” kinnitas Ginter.

Haapsalus varem vaateservituuti seatud ei ole, Eestis üldse aga üksikuil juhtudel küll. Servituudi seadmise korral peab maaomanik, kelle maale servituut tahetakse seada, sellega nõus olema. Kui linn ja krundiomanik kokkuleppele jõuavad, peab linnamaale seatava servituudi asjus otsuse tegema linnavolikogu ja pärast seda saab minna notari juurde lepingut sõlmima. Ulm lisas, et kui kehtiv planeering näeks juba ette, et krundile ehitatakse hooned, siis poleks vaateservituudi seadmisega võimalik nende ehitust takistada