Maavanem kiitis heaks Haava tänava serverikeskuse detailplaneeringu
30.01.2016
Serverikeskuse makett Niine tänava poolt vaadatuna. ARVO TARMULA
Lääne maavanema Neeme Suure kätte jõudis Haapsallu Haava t 2 ja 2a kavandatava serverikeskuse detailplaneering seetõttu, et linnakodanik Ilvi Lepasepp esitas planeeringu kohta kuus vastuväidet ja linnavalitsusel tuli saata planeering maavanemale seisukohavõtuks.
Maavalitsuse jaanuari keskel peetud arutelul langes enamik vastuväiteid ära, kuid Ilvi Lepasepp jäi endale kindlaks kahes asjas: et tulevane serverikeskus tekitab liiga palju müra ja õhusaastet.
Kuigi planeeringu käigus tehti kaks mürauuringut ja selgus, et müra jääb lubatud normi piiresse, jäi Lepasepp selle juurde, et linnavalitsus peaks müranormi veel rangemaks muutma.
Keset elurajooni kavandatud serverikeskus peab tagama, et kogu ööpäeva jooksul on keskuse ümber müratase 40 dB.Arutelu kajastava protokolli kohaselt ütles linnasekretär Erko Kalev sellise mürataseme kohta, et kui arutelule kogunenud inimesed oleksid tasa ega räägiks ühtki sõna, siis mõõdaks laual olev mõõtja umbes 40dB. Serverikeskuse hoone seina ääres võib müra olla siiski kuni 75 dB.
„Minu väide on, et 40 dB öösel akna taga on liiga palju,” jäi Ilvi Lepasepp endale kindlaks.
Õhusaaste tekib, kui on avariiolukord, elektrit ei ole ja vaja on käivitada generaatorid. Serverikeskusele on kavandatud kaks elektritoidet. Üks toide tuleb alajaamast, mis tähendab, et Haapsalu alajaamas on oma reserv. Kui kogu Haapsalu alajaam on maas, siis käivitatakse generaatorid, selgitas planeeringu koostaja Raimo Klesment.
Generaatorid käivitatakse 72 tunniks. Selle aja jooksul tarbitakse ära varuks hoitud kütus ja kui siis ka pole elekter taastunud, pannakse keskus kinni.
„Tegemist ei ole ülipika aja või aastaringselt töötava saasteallikaga,” selgitas Klesment.
Klesment lisas, et kaks korda aastas tehakse kontrollkäivitus, et vaadata, kas süsteem on töökorras. Tavaliselt seda tehakse üks kord aastas, aga et meie kliima on suvel ja talvel erinev, siis arendaja arvas, et seda võiks teha kaks korda aastas,
Kontrollkäivitusele on seatud tingimused, mis ajal võib seda teha jne. Tingimused on seatud ka kütuse tankimisele: mis ajal tohib tankida, millal kütuseauto tohib tulla ja millal ei tohi.
„Mitte kellelgi ei ole absoluutselt mitte mingisugust huvi seda serverikeskust nende generaatorite abil toita,” kinnitas Klesment. ”See on kordades kallim kui võrguelekter. See on tõesti erandlik olukord ja selle avariiolukorra all on mõeldud, et kogu Haapsalu alajaama elekter kaob.”
Linnaarhitekt Anu Joost lisas, et müra ja generaatorite saastet tuleb mõõta ka enne kasutusloa saamist ja mõõtmise ajaks peavad kõik asjad korraga töötama. Sellele, et väliskeskkonda levivat müra tuleks uurida pärast seda, kui on teada tehnoloogia, millega serveripark tööle hakkab, on osutanud ka kaks mürauuringu koostajat.
„Miks me aastal 2016 ikka planeerime elamute keskele sellist objekti?” küsis Lepasepp maavalitsuses peetud arutelul. „See on minu küsimus ja rohkem mind tegelikult üldse ei huvita.” Lepasepa sõnul poleks linnavalitsus pidanud algatama serverikeskuse planeeringut elumajade piirkonda.
Maavanem jõudis läinud nädalal seisukohale, et planeeringualaga piirnevate kinnistuomanikega kokkuleppe saavutamine on mõistlik, kuid planeeringu kehtestamata jätmise aluseks ei saa olla asjaolu, et üks osapool ei nõustu planeeringulahenduse kui sellisega.
Maavanem leidis, et detailplaneeringu menetlemisel ja vastuvõtmisel on seadusest tulenevad nõuded täidetud. Planeeringule on kooskõlastuse andnud terviseamet, päästeamet jt instantsid.
Haapsalu linnavalitsus algatas planeeringu, et kaaluda võimalusi ja tingimusi serverikeskuse rajamiseks. Planeeringu algatamise ettepaneku tegi linnale FTr Consultants OÜ, planeeringu koostas OÜ Pärnu Instituut.
Haava t 2 ja 2a krundi 6210 ruutmeetrile on kavandatud üks kuni 16 m kõrge hoone. Hoone võib olla kuni nelja maapealse ja kahe maa-aluse korrusega. Lubatud hoonestusala on 4310 m2.
Serverikeskust rajava firma FTR Consultantsi omaniku Javier Ortiz de Artiñano sõnul on tegemist Eesti suurima andmekeskusega, kuid Euroopa mõttes ei ole see eriti suur serverikeskus.
Arendajad on öelnud, et serverikeskus läheb maksma 60–200 miljonit eurot.