Puudus pani linna trikitama

Kui selle aasta loodab linnavalitsus kuidagi üle elada linnavara müües, siis tuleval aastal tuleb linlastel kas rahakotti kergendada või peab linn mõnest teenusest koguni loobuma.

„Kui raha ei ole, teenust pakkuda ei saa,” ütles linna finantsjuht Martin Schwindt läinud reedel volikogus selle aasta eelarve eelnõu tutvustades.

Tänavu jagub tulu nii palju, kui on vaja linna põhitegevuseks: teenuste osutamiseks, majanduskuluks, palkadeks. Järele jääb vaid 45 eurot.
Et laenuintressi maksta ja investeerida, on vaja 580 000 eurot. Selle summa kokkusaamiseks tuleb laenata 100 000 eurot, müüa teenindusmaja (300 000), metsa (130 000) ja muud vara (50 000).

Kui metsa müügist saadavale rahale võib üsna kindel olla, siis teenindusmaja pole siiani õnnestunud müüa. Nüüd on mõte, et teenindusmaja ostab ära linnale kuuluv Haapsalu Linnamajanduse AS.
„See on üks variant,” tunnistas Schwindt. „Pigem müüa oma tütarettevõttele kui hinda alla lasta.”
Schwindt oli üsna kindel, et volikogus tuleb teenindusmaja müügi küsimus päevakorda kas veebruaris või märtsis.

Teet Kallasvee muretses, kas Linnamajanduse AS tuleb koormaga toime ja kas ühistute–ühisuste raha, mida Linnamajandus haldab, on ikka kaitstud, kui Linnamajanduse rendiäri peaks ebaõnnestuma.

Korterite haldamine ja ettevõtte enda raha on kaks ise asja, iga hallatava maja raha kohta peetakse eraldi arvestust ja hoitakse teistest tegevustest eraldi, välistas Schwindt elanike raha kaasamise teenindusmaja ostu ja haldamisse.

Schwindti sõnul teeb Linnamajanduse AS äriplaani, millest peaks näha olema, mida on vaja remontida ja kui palju on võimalik laenu saada.

Teenindusmaja Linnamajandusele müües jätab linnavalitsus lahti võimaluse, et kui peaks kunagi tekkima huvilisi, saab maja ära müüa. Kas või riigimajaks, kui see peaks päevakorrale tõusma.

Viis protsenti palgatõusu

Kaks suuremat kulu linnaeelarves on personali– (53%) ja majandamiskulu (35%).
Personalikulu hõlmab linnavalitsuse ja linna hallatavate allasutuste töötajate palka koos maksudega. Personalikulu kasv 3,1% lubab tõsta kõigi töötajate astmepalka 5% jagu. Palgakasv ei käi riiklikult finantseeritavate pedagoogide, üldhariduskoolide direktorite ja õppealajuhatajate kohta. Koondamisi kavas ei ole.

Majandamiskulu on tänavu kümnendiku suurem, sest sisse ostetavad teenused ja tooted on kallinenud.

Linlaste panuse kasv

Kui sel aasta on linnal rahaga kitsas, siis tuleval aastal on asi veel hullem. Tulumaksu laekumise tõusu või riigi suuremat toetust oodata ei ole.

Seetõttu tuleb juba tänavu mõelda, kuidas 2013 toime tulla ja kust raha kokku hoida.
Investeeringuist tulevad kõne alla vaid need, mis nõuavad vähe kulu, aga toovad otsest kasu. Kõik investeeringud, mis ei ole hädavajalikud, tuleb lükata edasi, ütles Schwindt.

Kui tänavu suudab linnavalitsus säilitada senised teenused ja soodustused, siis tuleval aastal on see tugeva löögi all.
„Kel teenust vaja, peab maksma,” ütles Schwindt.

See tähendab, et tänavu vaadatakse üle kõik linna pakutavad teenused ja kaalutakse, kus saab linlaste panust suurendada. See tähendab, et huvikoolis ja lasteaias käimine läheb kallimaks, samuti pensionäride bussisõit jms. Põhimõte on, et kus linnakodaniku osa on väike või üldse olematu, tuleb linlasel oma rahakotti kergendada.

Juba selle aasta eelarves on arvestatud väikese üüritulu tõusuga. Veidi kallines ka Haapsalu noortekeskuse ja spordikooli õppemaks.

Haapsalu selle aasta põhitegevuse tulu on ligi 9,103 miljonit eurot.