Juhtkiri: põlevkivitööstuse kriisiabi

Valitsus otsustas anda põlevkivitööstusele suure maksusoodustuse, pooleteise aasta jooksul jääb riigikassal saamata umbes 60 miljonit eurot. See puudutab ka Läänemaad, sest eelarveaugu katteks tuleb ilmselt tõsta makse. Samuti väheneb rahasumma, millega rahastatakse keskkonnainvesteeringuid. Kui Läänemaal on mõni selline lähiajal kavas, tuleb arvestada, et KIKilt selleks raha saada on varasemast keerulisem.

Suur majanduskriis läks Eestist mööda nii, et maksumaksja ei pidanud panku toetama. Selle töö tegid ära peamiselt Rootsi maksumaksjad. Nüüd on siis valitsuse vältimatu abi andmise sundus jõudnud Eestini. Mitme Euroopa riigi valitsused on majanduskriisi aastail toetanud ka teisi sektoreid peale panganduse, näiteks Saksa ja Prantsuse riik toetasid kodumaist autotööstust. Eesti valitsus pidi nüüd asuma toetama põlevkivitööstust.

Põlevkivitööstus on liiga suur, et lasta sel pankrotti minna. Sestap ei jäänud valitsusel üle muud, kui kärpida põlevkivikaevandamise maksu ja keskkonnatasusid. Need otsused tehti kõigi Eesti maksumaksjate arvel, aga samuti kõigi Eesti ja ka lähiriikide elanike tervise arvel. Keskkonnareostus pole midagi muud kui otsene oht inimeste tervisele. Kasu saavad sellest neli ettevõtet, kes Eestis põlevkivi kaevandavad ja töötlevad.

Majanduslikult on otsus mõistetav, sest umbes kolmveerandi maksusoodustusest kasutab riigifirma Eesti Energia. Poliitiliselt samuti. Ida-Virumaal tuleb hoida inimesed tööl, see on parim kindlustus, et nad ei hakka Eesti vastu mässama. Samas tasub meeles pidada, et põlevkiviõli tootmine on suure riskiga äri. Kõik õlitootjad oleksid pidanud arvestama sellega, et nafta hind võib kukkuda. Elektritootmine on riigile eluliselt tähtis. Õlitootmine mitte. Valitsus on asunud kandma ärimeeste riske, jättes need maksumaksjate tasuda.