Keskkonnaamet võib Rannarootsi tootmise sulgeda

Kirimäel tegutsev Rannarootsi lihatööstus teeb küll maitsvat vorsti, kuid on selle valmistamiseks kuluva vee juba aastaid puhastamata loodusesse lasknud. Foto: Arvo Tarmula

Keskkonnainspektsioon on alustanud haldusmenetlust Rannarootsi lihatööstuse vastu, sest viimane on aastaid rikkunud reovee puhastamise norme.

Kui tööstus ei suuda reostust normi piiridesse vähendada, võib keskkonnaamet lihatööstuse tootmise peatada. „Aga kas see aitab?” ütles keskkonnaameti Hiiu–Lääne– Saare regiooni veespetsialist Anu Saue. Lihatööstuse töötajad jääksid tööta.

Kaks menetlust

Keskkonnainspektsiooni Läänemaa osakonna juhtivinspektor Liina Simpson selgitas, et lihatööstuse suhtes on praegu käimas kaks menetlust. Esimene algatati lihatööstuse naabruses elava Kaja Kaldmaa avalduse alusel, et Tõnu talu salvkaevu reostuse võib olla põhjustanud lihatööstuse reoveepuhasti. Teise menetlusega selgitatakse välja, kas ja kui palju ületab reoveepuhastist väljuv vesi kehtestatud piirnorme. Tõnu talu kaevuvee reostuse tuvastas tervisekaitseameti jaanuaris võetud proov. Veebruari algul võtsid inspektorid uuesti proovi. Kuigi ka kordusproovid kinnitasid, et talu salvkaevu vesi on reostunud ja joogiks kõlbmatu, pole reostusallikas selgunud. „Me ei saa öelda, et kaevuvee reostamises on süüdi lihatööstus,” ütles Simpson.

Talu salvkaev paikneb kahe kuivkäimla läheduses, üks neist 19 ja teine 21 meetri kaugusel. „Üks käimlatest on [reoveepuhasti] väljavooluga samal joonel,” kirjeldas Simpson.

Keskkonnainspektsioon kutsus lihatööstuse esindajad nädal tagasi vaibale. „Kuulasime, mida nad lahenduseks pakuvad,” ütles Simpson ja lisas, et lihatööstus peab inspektsioonile esitama heitvee normi piiresse viimise tehnoloogilise lahenduse ja ajagraafiku. Rannarootsi lihatööstuse tegevjuht Silver Kaur ütles, et tegevuskava on alles koostamisel. „Selle käigus peame suhtlema ka keskkonnainspektsiooniga, seetõttu ei ole praegu midagi konkreetset võimalik tegevuskava osas välja tuua,” lausus Kaur. „Küll saan aga kinnitada, et võimalikule lihatööstuse biopuhasti võimekuse küsimusele lahenduse leidmine on meie ülesanne ning seda me kindlasti ka teeme.”

Kui lihatööstus ajakavast kinni ei pea, võib keskkonnainspektsioon koostada ettevõttele ettekirjutuse. Kui sellest ei piisa, saab nõuda sunniraha. „Ettekirjutused ja haldusmenetlus mõjuvad paremini kui trahvid,” nentis Simpson. „Menetlus lõpeb siis, kui puhastist väljuv vesi on nõuetele vastav.” „Haldusmenetlus ning Tõnu talu kaevuvee reostumine ei ole omavahel kuidagi seotud,” lisas Kaur.

Lihatööstus on ka keskkonnainvesteeringute keskuselt (KIK) biopuhasti rekonstrueerimiseks raha taotlenud. „Raha nad ei saanud, peavad ise hakkama saama,” nentis Simpson. Biopuhasti rekonstrueerimiseks võib kuluda sadu tuhandeid eurosid, uue puhasti ehitamine läheks maksma vähemalt miljoni. Keskkonnaministeeriumist on lihatööstusel võimalik taotleda keskkonnatasude asendust. „Ettevõttega saab sõlmida keskkonnatasude asendamise lepingu, mis tähendab seda, et keskkonnatasude asemel peab ettevõte samaväärse summa investeerima puhastusseadmetesse,” selgitas Simpson.

Rannarootsi lihatööstuse vee erikasutusluba lõpeb 31. märtsil. Keskkonnaameti Hiiu–Lääne– Saare regiooni veespetsialist Anu Saue tegeleb praegu lihatööstusele uue loa väljastamiseks korralduse kirjutamisega. „Vastavalt seadusele tulevad tingimused. Kui nad neid ei täida, siis ähvardavad sanktsioonid,” ütles Saue.

Vesi pole lootusetult hukas

Saue on juba aastaid lihatööstusele kirju saatnud, sest ettevõtte puhastist väljuv vesi ei ole vastanud normidele. „Ei saa öelda, et nad midagi ei tee,” lausus Saue. „Mida olen nõudnud, seda on üritatud ka teha. Näiteks rasvapüüdjaga on tegeletud, ühte bio tiiki on puhastuse tõhustamiseks paigaldatud õhutustorud.”

Saue sõnul on heitveekraavis reostunud vee jälg suhteliselt lühike. „Lihatööstust sulgeda pole mõtet, sest vesi, mis puhastist kraavi voolab, on halvem vahelduva eduga,” ütles Saue. „Võnnu kraavis, kuhu lihatööstuse heitvesi lõpuks jõuab, on riiklik seirepunkt, mille andmed näitavad, et vesi vastab nõuetele,” ütles Saue. Koostatavas vee erikasutusloas soovitab Saue lihatööstusele, et puhastist väljuv vesi suunataks settetiiki viivasse kraavi Tõnu talust kaugemalt. „Rannarootsi lihatööstuse kolimist nähtavas tulevikus plaanis ei ole,” ütles Kaur.

Rannarootsi lihatööstus

● Rannarootsi lihatööstus kuulub suurde Eesti toiduainetööstuse gruppi nimega Maag. Viimase omanikud on Aivar Saarma, Roland Lepp ja Toomas Juhani.

● Maag Grupi käive oli 2014. aastal 169 miljonit, kasum 3,9 miljonit eurot.

● Rannarootsi lihatööstuse turuosa on umbes 10 protsenti.