Neli perearsti on valmis Haapsallu tervisekeskusse koonduma

Haigemaja soklikorrusel tegutsev perearst Helle Saarsoo läheb loodavasse tervisekeskusse raske südamega. ARVO TARMULA

Kui alles oli oht, et Läänemaa haigla peab loobuma tervisekeskusest, sest ükski perearst ei taha sinna kolida, siis nüüd loodab peaarst Tõnis Siir käed lüüa vähemalt nelja perearstiga.

Tõnis Siir käis Läänemaa haigla ühe omaniku esindaja, Haapsalu linnapea Urmas Suklesega läbi peaaegu kõik Põhja-Läänemaal tegutsevad perearstid, et selgitada tervisekeskuse eeliseid ja veenda neid keskusega liituma. Suurt tulu sellest ei olnud.

Oma nõusoleku on andnud kolm haigla soklikorrusel tegutsevat perarsti: Sirje Jupits, Helle Saarsoo, Andri Meriloo. Siir lootis eellepingu teha ka praegu Jaama tänaval tegutseva Marika Laari ja Vormsi perearsti Madis Tiigiga. Tiik ütles Lääne Elule, et tema liitub, dr Laariga ei õnnestunud eile ühendust saada.

Kui Siir saab kokku neli perearsti, võib haigla taotleda kuue kohaga tervisekeskuse rahastamist. See on lootuses, et tulevikus on arstid koostööaltimad ja mõni neist tahab tervisekeskusega liituda.

Siir tunnistas, et mõistab perearste, kes ei taha linna kolida. Siiri sõnul võiksid vallas tegustevad tohtrid korra nädalas ka linnas vastu võtta. Siis saaksid oma valla perearsti juures käia need, kes töötavad linnas.  

Põhja-Läänemaa perearstide kõrval tahavad Haapsalus oma ruumes jätkata Ilme Leova ja Krista Raag Lihula maanteel ning Ljudmilla Briljova Jaama tänaval.

Siir  tahab mai alguseks rahataotluse sisse anda. Kus tervisekeskus paiknema hakkab, ei ole veel selge, aga üks variant on, et ambulatoorne vastuvõtt kolib esimesele korrusele ja teeb soklikorrusel ruumi tervisekeskusele. Haiglal on lootus saada toetust 600 000 euro ringis, lisaks 25% omaosalust.

Koostööta on keskus surnud ettevõtmine

„Tervisekeskuse plaan on hea, kui õnnestub panna perearstid rohkem koostööd tegema,” ütles Madis Tiik. „Kui see ei õnnestu, on raha betooni valatud ja plaan ebaõnnestunud.” Tiik möönis, et arstid ei ole väga koostööaltid.

Veetornist 2,5 aastat tagasi haigemajja kolinud perearst Helle Saarsoo koostöösse ei usu. Ta ei kujuta ette, kuidas ettevõtjast perearstid üksteist asendama hakkavad. Ka ei kujuta ta ette, et loobub oma firmast, teeb mitme perearsti peale uue ja valib  tervisekeskusele juhataja.

„20 aastat tagasi meid sunniti ettevõtjaks hakkama,” meenutas Saarsoo kibedusega. Kedagi ei huvitanud, kuidas arstiks õppinud inimene raamatupidamise ja kõige muuga hakkama saab.  „Panime oma korteri pangalaenu pandiks.”

Perearstid peletas tervisekeskusest eemale ka esialgu pakutud lepingusäte, et arst peab uues tervisekeskuses 10 aastat töötama, muidu maksab trahvi. Nüüd on see säte ringi tehtud.

„Alla pole ma veel mitte millelegi kirjutanud, aga küllap kirjutan,” sõnas Saarsoo. Ta nimetas tervisekeskusse minekut „vabatahtlik-sunniviisiliseks”. 

Noored arstid ei taha ettevõtjaks hakata

Madis Tiik möönis, et terviskeskuse loomine on 15-20 aastat hiljaks jäänud, kuid nii nagu praegu, ei saa ka edasi minna. Elu ja tehnoloogia on selleks liiga palju muutunud.

Tiik  ei mõtle praegu praktilise töö peale, selle saab mõelda, kui on teada, kes keskuses tööle hakkavad ja millised eesmägid seavad. Tervisekeskused hakkavad tööle kolme aasta pärast.

Tiigi sõnul ei taha noored arstid olla ettevõtjad, nad tahavad teha tööd. Madis Tiik osaleb oma ettevõtte kaudu kolme tervisekeskuse loomises, üks neist tuleb Valga haiglasse. Ta annab tööd seitsmele perearstile, kes ei taha ise ettevõtjana töötada.

Noorte perearstide kohta ütles Tiik, et nad tulevad väiksematesse kohtadesse elama küll, aga nad  tahavad häid töötingimusi ja eelistavad töötada meeskonnas. Hinnatakse suuremaid keskusi, kus on suuremad nimistud, st rohkem raha, kool ja lasteaed ning töökoht teisele pereliikmele.

Lihulas valitseb üksmeel

Lihulas on algusest peale kõik ühel meelel, et kolm perearsti, neist üks Koongas, on nõus minema  tervisekeskusse; et keskus rajatakse Lõuna-Läänemaa tervishoiu ja sotsiaalhoolekande keskuse kõrvalkrundile. Krunt on juba ostetud, detailplaneering on valmimas ja eskiis olemas, ütles Lihula vallavanem Varje Ojala-Toos.

 Keskuse tarvis saab taotleda toetust kuni 583 000 eurot. Omaosalus on 25%. Tervisekeskus võiks valmis olla 2019. aastaks.

Läänemaal on 14 perearsti: 2 Lõuna-Läänemaal, 5 Põhja-Läänemaal ja 7 Haapsalus