Päästeharjutus ajas keskkonnakaitsjail harja punaseks

Päästjad mahapõlenud maja ees. Foto: Juhan Hepner / ERR

Ridala vallas Tanska külas 3. aprillil suitsusukeldamist harjutanud päästjaid süüdistatakse keskkonnaohtlikus tegevuses.

Päästjad tunnistasid süüd vaid selles, et põlema pistetud maja roogkatus oli kohati kaetud eterniitplaatidega, ning seda, et harjutusest teavitamine võinuks olla korrektsem. „Mind üllatas täna [3. aprillil] tõsiselt ETVs näidatud keskkonnaalane barbaarsus. Teisiti ei oska seda nimetada,” kirjutas keskkonnaagentuuri keskkonnaanalüüsi osakonna juhtivspetsialist Matti Viisimaa keskkonnaametnikele saadetud kirjas.

Viisimaale ei mahu pähe, kuidas on 21. sajandil Euroopa Liidu liikmesriigis üldse võimalik, et päästjad panevad põlema terve maja koos praksuva eterniitkatusega. „Sealhulgas kogu sisustuse, mööbli ja ilmselt kõigi polümeersete sisustus- ja viimistlusmaterjalidega, mille hulgast kindlasti ei puudu ka PVC,” kirjutas juhtivinspektor.

Lääne päästekeskuse juhi ülesannetes Renee Tammet selgitas, et treeninguks põlema pandud roogkatusega talumajas polnud kasutatud nüüdisaegseid soojustus- ja viimistlusmaterjale. Tegemist oli vana palkmajaga, mille seinad olid kaetud soojustamata laudisega. „Siseviimistluseks oli otse puidule löödud papp ja tapeet, puitlaudisega põrandad (esikus kivipõrand), laed kõigis tubades laudisest, puidust siseuksed ja aknad,” kirjeldas Tammet ja lisas, et roogkatus oli tõesti osaliselt lapitud eterniitplaatidega.

Tammeti sõnul jäi hoonesse harjutuse ajaks puitmööbel. „Olmeelektroonika ja plastmassi sisaldavad majapidamistarbed olid enne maja põletamist välja toodud,” kinnitas Tammet.

ERRi uudislõigust on tõepoolest näha, et mitu televiisorit ja muu kodutehnika oli maja kõrvale virna laotud ega läinud tuleroaks.

Viisimaa nõudis selgust, kas selliseks saastamiseks on taotletud või antud mingeid keskkonnalube. „Ning mis saab tekkinud jäätmetest – kas ka nende käitlemiseks (mida tuleks arvatavasti vähemalt eterniidisegu tõttu kvalifitseerida ohtlikeks) on olemas mingi tegevuskava või luba taotletud?” kirjutas Viisimaa.

Tammeti sõnul olnud Ridala vallas Tanska külas toimunud õppus väljaspool koolitusplaani korraldatud tegevus, mille kohta õppuse peakorraldaja ei koostanud õppuse plaani, sest seda hinnati kui harjutust. „Harjutus on mahult ja kaasatava ressursi mõistes väiksemamahuline tegevus,” selgitas Tammet.

Harjutuse läbiviimisest andis Läänemaa päästepiirkonna juhataja teada Ridala vallavanema kohusetäitjale Helen Koppale ning keskkonnainspektsiooni Läänemaa büroo juhile Tõnis Ulmile. „Kuna tegemist ei olnud õppusega, vaid päästjate harjutusega, siis teisi ametkondi ei kaasatud ning kooskõlastusi ei võetud,” ütles Tammet.

Päris ilma patuta olevaiks Tammet päästjaid siiski ei pea. „Tuleb tõdeda, et eterniit katusel jäi tõesti kahe silma vahele ja me ei osanud sellele tähelepanu pöörata, vaid keskendusime harjutustele hoone sees,” nentis Tammet.

„Püüame järgnevate harjutuste korraldamisel olla tähelepanelikumad,” lausus Tammet ja lisas, et edaspidi tuleb jälgida, et teavitamine oleks korraldatud korrektselt ja võetud kõik vajaminevad kooskõlastused. „Viime ametnike seas läbi täiendava selgitustöö, et sellistesse olukordadesse enam mitte sattuda,” ütles Tammet Lääne Elule. „Rohkem ei oska ma midagi lisada.”

„Varem on nad [Lääne päästekeskus] selliste harjutuste läbiviimiseks kooskõlastanud tegevuse keskkonnaametiga,” nentis keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitseosakonna peainspektor Rene Rajasalu. „Sel korral ei kooskõlastatud, vaid piirduti valla ja inspektsiooni informeerimisega ühe maakondliku kriisikomisjoni koosoleku raames. Võtsime omalt poolt info teadmiseks, sest toona ei täpsustatud ka rohkem.”

Et edaspidi taolisi asju enam ei juhtuks, võetakse teema Rajasalu sõnul arutamisele ka järgmisel maakondliku kriisikomisjoni koosolekul.

„Minu seisukoht on, et nii keskkonnainspektsioon kui ka päästeamet peavad järgima seadust,” ütles Matti Viisimaa Lääne Elule. Kooskõlastusest selliste ettevõtmiste tarvis Viisimaa sõnul ei piisa, vaja on jäätmeluba. Jäätmed on seaduses defineeritud vallasasjana.

„Päästeameti vastusest selgus, et majja jäeti mööbel, mis siis, et puitmööbel, tegemist on ikkagi vallasasjaga. Nende põletamisel kehtivad ranged reeglid. Minu arvates seadus kinnisasja, s.t maja koos sisustusega põletada ei võimalda,” lausus Viisimaa.

Tanska külas sarnaste päästeõppuste või -harjutuste korraldamiseks on Viisimaa sõnul vaja saada jäätmeluba. „Ei piisa sellest, kui paberi nurgale kirjutada „kooskõlastan”,” selgitas Viisimaa ja lisas, et kooskõlastus võimaldab ametnikul lubada seda, mida ta seaduse kohaselt tegelikult lubada ei tohi.

„Ma ei vaidle vastu, et selliseid õppusi on vaja korraldada, kuid nende korraldamisel on vaja järgida seadust,” nentis Viisimaa. „Ja teles sellist asja reklaamida pole küll vaja, sest keskkonnaministeerium teeb praegu aktiivselt kampaaniat koduse, ka tagasihoidliku, jäätmepõletuse vältimiseks.”

Mis juhtus?

Läänemaa kutselised ja vabatahtlikud päästjad põletasid 2. aprillil maha tühjaks jäänud elumaja Tanska külas Ridala vallas.

Omanik andis elumaja päästjaile õppuseks. Haapsalu korrapidamisgrupi vanemoperatiivkorrapidaja Janno Osa ütles ERRile, et kuna majas on elatud, sees on mööbel, majal on katus, hoone on heas korras, siis on see päästjaile hea võimalus realistliku õppuse korraldamiseks.

Esmalt harjutasid päästjad inimese välja toomist suitsu täis majast, seejärel harjutati maja kustutamist. Hoone põles maani maha.