Juhtkiri: Haapsalu vald

Haapsalu ja Ridala vaidlevad nime üle ja paistab, et kompromissi leida on võimatu. Küsimus pole selles, kelle argumendid peavad rohkem vett. Haapsalu on teinud rohkem tööd selle nimel, et ühendomavalitsuse nimeks saaks Haapsalu, Ridala on teinud vähem tööd, aga see ei tähenda, et Haapsalul oleks õigus. Kas on ikka nii, et linnapea amet on a priori väärikam kui vallavanema oma? Et Ridala vallavanemat ei tea keegi, küll aga teavad kõik Haapsalu linnapead? Kahtlemata tekitaks mõningat segadust, kui Haapsalu linnapea asemel ilmuks sinna või tänna asju ajama Ridala vallavanem, aga see ei ole argument. Küll saadaks hakkama.

Küsimus on pigem selles, et riik panebki Ridala ja Haapsalu võimatusse seisu, ja mitte ainult Ridala ja Haapsalu, vaid ka näiteks Pärnu ja Paide, kui lubab uued omavalitsused nimetada linnaks. Haeskalasi võib ju veenda, et pole hullu, ei kao see küla kuhugi, aga aadress Haapsalu linn, Haeska küla mõjuks ikkagi kurioosumina. Veenda haapsallasi, et linn jääb ka valla sees linnaks, on keerulisem, kuid mitte võimatu. Haapsalust aga saaks siis midagi niisama mõttelist kui Lääne maakonnast, mille identiteeti pärast regioonide teket ei hoiaks enam miski.

Haapsalu ja Ridala nime küsimusele ei olegi õiget vastust. Kui Ridala ja Haapsalu peaksid papa Kiire kombel vastama kirikhärra küsimusele „Mis siis maimukesele nimeks saab?”, sõnaks too mõlemale: „See ei lähe mitte!”

Kui viimane häda käes ja lahendust pole, avitab enamasti ivake tervet mõistust. Terve mõistuse järgi ei peaks Haapsalu ja Ridala üldse sel kujul ühinema. Linn peaks saama selle, mis on nagunii juba linnaga kokku kasvanud – Uuemõisa ja Paralepa. See nimetatagu linnaks. Ülejäänu ühinegu Lääne-Nigula vallaga. Teine võimalus oleks siiski teha (veidi teistsugune) kompromiss ja leppida kokku: saagu Haapsalu vald.