Juhtkiri: Ridala nimekriis

Ridala vallavolikogu on võimukriisist sattunud haldusreformikriisi. Vaevu sai  peaaegu aasta väldanud kibe võimuvõitlus Ridalas lõppeda, kui Haapsaluga läbi rääkides hakkas volikogus hoogu koguma vaidlus selle üle, mis saab loodava omavalitsuse nimeks: kas Haapsalu või Ridala, linn või vald? Nüüd ähvardavat nimevaidlus Haapsalu ja Ridala liitumise põhja lasta. Aga kas ikka ähvardab?

Haapsalu pole nõus nime vahetama. Ridalas polnud seni üksmeelt. Teisipäeval hääletas Ridala volikogu enamus Haapsalu linna nime maha. See, mis sündis enne ja pärast hääletamist, näitab, et Ridala suutis küll võimukriisist pro forma välja tulla, üksmeelest ja konstruktiivsest arutelust on asi aga väga kaugel. Ridalas küll vaieldakse, üks raiub oma, teine oma, aga ei arutleta, ei mõelda koos. Kohati võtab vaidlus lausa hirmutamise kuju. Vallavanemat üksmeelselt vahetanud võimuliidus nime asjas enam üksmeelt ei ole. Olukord, kus volikogu esimees püüab juba hääletanud volikoguliikmeid tulihingeliselt ja vahendeid valimata ümber veenda, nii et lõpuks määrataksegi uue istungi aeg ja uus hääletamine, on üsna pentsik. Eriti kui vaagida argumente, miks tuleb ümber mõelda, ja retoorikat, kuidas neid argumente esitatakse.

Kas on ikka õige Haapsalu nime vastu hääletanutele selgeks teha, et Ridalal ei jää muud üle, kui Haapsaluga nõus olla, sest Haapsalul ei ole Ridalat vaja, Ridalal aga Haapsalut küll? Tuletagem meelde – see polnudki nii ammu, kui Ridala ise Haapsalu kosjad tagasi lükkas. Kui elanike arv kõrvale jätta, siis kellel on ühinemist (ja ühinemistoetust) rohkem vaja, kas Ridalal või Haapsalul? Kellel on rohkem võlgu ja kibedam rahahäda? Kellel on uhkemad plaanid?

Kas on ikka nii, et Ridalal on võimalik valida ainul halva ja veel halvema vahel? Nimi nimeks, aga Ridala ei peaks ennast pidama nii nõrgaks ja viletsaks, et tal polegi muud valikut, kui kõigega juba ette nõus olla.