Uus kord saadab puudega inimesed töötukassasse

Läänemaa puuetega inimeste koja tegevjuht Jaak Pihlakas loodab, et uus süsteem puudega inimesi asjatult ei jooksuta. Foto: Arvo Tarmula

Homsest käivitub uus töövõime hindamise ja toetuse maksmise süsteem, mis toob tööealised puudega inimesed oma puuet tõestama töötukassasse. Osalise töövõimega inimesed peavad edaspidi töövõimetoetuse saamiseks kas tööl käima või tööd otsima.

„Siiani oli lihtne. Kui oli häda küljes, määras arst puude ja maksti töövõimetuspension kätte. Midagi rohkemat ei nõutud, kohustusi polnud,” ütles Läänemaa puuetega inimeste koja juht Jaak Pihlakas. „Nüüd hakkab töötukassa otsustama, kas on osaline või puuduv töövõime. Kui on osaline töövõime, tulevad aktiivsusnõuded. Pead otsima tööd, osa võtma koolitustest. See tähendab hästi palju solgutamist.”

Töötukassa Läänemaa osakonna juhataja Evelin Kullisoni sõnul saavad puuduva töövõimega inimesed töövõimetoetust edasi tingimusteta. Uus on see, et osalise töövõimega inimeselt oodatakse, et ta on toetuse saamiseks aktiivne ehk kas töötab, on registreeritud töötu, õpib, on lapsega kodus vms.

Läänemaal 700 puudega tööealist inimest

Jaak Pihlaka sõnul on Läänemaal praegu 2041 inimest, kellele on määratud puue või töövõimekaotuse protsent. Umbes 700 neist on tööealised.  

Puue on määratud kuni viieks aastaks ja vaadatakse siis uuesti üle. „Kellel see on kehtiv, neil ei muutu praegu midagi, kuni tuleb uus puude määramise aeg,” ütles Pihlakas. „1. juulist ootab töötukassa neid, kellel määratakse puue või töövõimekaotus esimest korda. Need on puudega noored, kes saavad nüüd täisealiseks, ja tööealised inimesed, kes on just invaliidistunud.”

Aastas tuleb puudega täiskasvanuid Läänemaal juurde 50–100 vahel. Neid, kelle puue tuleb uuesti määrata, on Läänemaal igal aastal umbes 150. Seega on oodata, et tänavu jääb Läänemaa töötukassasse pöörduvate puudega inimeste hulk alla saja, edaspidi tuleb neid aastas juurde umbes 150, kuni kõik 700 on tööotsijana kirjas või tööl.

Töötukassa rüppe

Seni hinnati pikaajalise tervisekahjustusega inimesel töövõimekaotust peamiselt diagnooside põhjal. Töötukassa hakkab töövõime hindamisel võtma arvesse nii diagnoosi kui ka seda, mil määral terviseseisund inimese igapäevast tegutsemist ja töötamist mõjutab.

Töövõimehindamise ja töövõimetoetuse taotlust saab esitada 1. juulist töötukassale iseteenindusportaali kaudu, postiga või koos juhtumikorraldajaga töötukassa osakonnas. „Juhul kui inimene eelistab taotlust esitada töötukassa Läänemaa osakonnas, teeb juhtumikorraldaja selleks intervjuu ning me palume hindamiseks eelregistreeruda telefonil 472 7075,” ütles Evelin Kullison.

„Lihula klienditeenindusbüroos kohapeal saab töövõimehindamise taotlusi esitada 7. juulist ning edaspidi iga kuu esimese ja kolmanda nädala neljapäeval ning palume nõustamiseks aeg broneerida samal telefoninumbril 472 7075,” lisas ta.

Taotlus saadetakse ekspertarstile Pärnusse. Tema vaatab üle, teeb oma märkmed. Lõpuks teeb töötukassa otsuse, kas inimesel on osaline või täielik töövõimetus.

Kui töövõimetus on osaline, koostatakse talle tööotsimiskava, mis näeb ette kokkulepitud tegevuses ja teenustes osalemist. Inimene peab seda kava täitma ja kui leidub sobiv töö, selle vastu võtma.

Kes rikub kokkulepitud kohustusi korduvalt ja ilma mõjuva põhjuseta, võib mõneks ajaks töövõimetoetusest ilma jääda.

„Oleme töövõime hindamiseks põhjalikult valmistunud ja usume, et uus hindamine käivitub kõigile osapooltele sujuvalt ja ilma takistusteta. Püüame olla paindlikud ja arvestada inimeste vajadusi. Omalt poolt soovime eelkõige kannatlikku meelt ja kõigi osapoolte mõistvat suhtumist,” soovis Evelin Kullison.

Keegi vähem raha ei saa

Töövõimereform asendab töövõimetuspensioni töövõimetoetusega, mis on kahes suuruses: osalise töövõime korral on toetus sel aastal ligi 192 eurot kuus ning puuduva töövõime korral ligi 337 eurot kuus (toetuse täpne suurus oleneb kalendripäevade arvust kuus). Nii nagu riiklike pensionite korral nii indekseeritakse ka töövõimetoetuse määr iga aasta 1. aprillil.

Kui uue hindamise tulemusena tuvastatakse senisel töövõimetuspensionäril osaline töövõime, kuid varasem töövõimetuspension ületab uut toetust, siis säilitatakse toetus varasema töövõimetuspensioni määras. See on tingimusel, et inimene oli püsivalt töövõimetuks tunnistatud kestusega vähemalt kaks aastat ja töövõime hindamise taotlus on töötukassale esitatud tähtajaks. 

Seega pole vaja karta toetuse vähenemist uues süsteemis, kinnitas sotsiaalkindlustusameti pressiesindaja Regina Salmu.

Mida peab tegema, et töövõimetoetust saada

Puuduva töövõimega inimesed saavad töövõimetoetust tingimusteta. Osalise töövõimega inimeselt oodatakse, et ta on toetuse saamiseks aktiivne ehk ta täidab üht neist tingimustest:

•       töötab (töötamiseks loetaks ka näiteks äriühingu juhatuse liikmeks olemist);

•       otsib tööd ehk on registreeritud töötu;

•       õpib ehk omandab põhi-, kesk-, kutse- või kõrgharidust;

•       kasvatab alla kolmeaastast last;            

•       hooldab raske või sügava puudega inimest;

•       saab loometoetust loomeliidult;

•       viibib ööpäevaringsel nõusolekuta erihooldusteenusel;

•       viibib tahtest olenematul ravil või kannab muud asenduskaristust;

•       viibib aja-, asendus- või reservteenistuses.