Haapsalu raudteele koidab tunneli lõpus valgus

Majandusminister Kristan Michali sõnul sõltub Haapsalu raudtee saatus suuresti kogu transiidisektori käekäigust – uus lõik ei tohi tulla toimivate raudteeühenduste arvelt. Foto: arhiiv

Haapsalu raudtee taastamise projekt on võtmas majandusministeeriumile sobivat kuju, kiratseva transiidi tõttu on raudteesektor aga aina suurenevas rahanäljas.

Kuigi Lääne maavanem võttis juuli lõpus vastu Riisipere–Haapsalu–Rohuküla raudteetrassi detailplaneeringu, ei hakata vähemalt sel aastal rööpaid maha panema. Alles möödunud aasta lõpus oli juttu, et selle aasta 22. septembriks võiks vähemalt Riisiperest Turbani raudteerööpad maha panna. Kuna aga Haapsalu raudtee taastamiseks loodud ASil Lääne Raudtee ei ole seni õnnestunud lepingut majandusministeeriumiga allkirjastada, ei pääse niipea rongiga Riisiperest kaugemale.

„Selge on see, et 2016. aastal, nagu me esialgu lootsime, ei saa me raudteed valmis, aga kui suudaksime sel sügisel lepingule allkirjad saada, oleks võimalik 2017. aastal ehitama hakata,” on ASi Lääne Raudtee juhatuse liige Rein Riisalu endiselt optimistlik. „Meie poolt on endiselt valmisolek,” märkis Riisalu.

Haapsalu raudtee taastamisele kas või ühegi peatusevahe võrra on ilmunud uus takistus: reisijatevedu raudteel vajab juba mitmendat aastat lisaraha, nii ka sel aastal. Riisalu viitas, et kuna kaubavedude maht raudteel kahaneb juba mitmendat aastat järjest, vajab raudteesektor transiidi kehva seisu tõttu selle aasta eelarvest 15 miljonit eurot lisaraha.

See asjaolu teeb majandusminister Kristen Michalil Haapsalu raudtee projektile koalitsiooni toetuse saamise raskeks.
„Michalil on keeruline korraga raudteesektorile lisaraha küsida ja samal ajal meie projektile toetust saada,” selgitas Riisalu.

„Jah, kindlasti on!” ütles Michal vastuseks Lääne Elu küsimusele, kas reisijateveo tõrgeteta korraldamiseks on lisaraha vaja.
Kui suurest summast jutt käib, Michal veel ei täpsustanud, viidates eesseisvaile läbirääkimistele eelarve teemadel.

Majandusministeeriumi pressiesindaja Mihkel Loide selgitas, et raudtee pikendamine Riisiperest Turbani tähendab riigile märkimisväärset lisakulu dotatsioonide näol, sest raudteekasutustasu maksmisega kataks riik lõpuks ikkagi ehituse ja hooldusega seotud kulud. „Selliste kulude põhjendamine riigieelarves eeldab põhjalikku lisaanalüüsi enne lõplike seisukohtade võtmist.”

Kui varem on majandusministeeriumist Haapsalu raudtee taastamise teemadel tulnud pigem skeptilisi kommentaare, siis nüüd tundub, et jää on liikuma hakanud.

„Haapsalu raudtee taastamise projekt on suve jooksul tõesti jõudnud seisu, et seda on võimalik tõsiselt arutada,” ütles Michal, viidates sellele, et AS Lääne Raudtee on ministeeriumiga suheldes teinud vahepealse aja jooksul projektis muudatusi ja täiendusi. „Asi on nüüd sellises staadiumis, et saab arutama hakata, kas meil on selleks projektiks poliitiline toetus ja raha,” ütles Michal ja lisas, et uue lõigu raudtee rajamine ja sellel rongiliikluse käigus hoidmine ei tohi kindlasti tulla senise raudteetaristu ohutuse ja rongiliikluse kvaliteedi arvel.

Michal ütles selgituseks, et praegu on arutlusel esimene pool projektist ehk Riisipere–Turba lõik. „Kohalikud ettevõtjad on valmis sellesse panustama ja oma rahaga riskima, osa eeltööd on ka tehtud.”
Kuigi praegu käib jutt vaid ühest lõigust Riisipere–Haapsalu trassil, ei välista see Michali sõnul ka suurema projekti arutamist tulevikus. „Vastupidi,” ütles Michal, andes mõista, et esimese lõigu edu korral on elulootust ka teisel, pikemal raudteelõigul.  

Raudtee pani Junckeri ootele

Lääne Raudtee valmistab juba mõnda aega ette soodustingimustel rahastamistaotlust Euroopa Liidu käivitatud Euroopa strateegiliste investeeringute fondile (ESF).

Ettevõtte juhatuse liiga Rein Riisalu ütles, et taotlus on küll valmis, kuid tuleb mõneks ajaks ootele panna.
„Selle taotlusdokumendi üks lisatingimus on, et meil peab olema eelleping majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga, et riik on reisirongiliiklusega pikendamisega Haapsaluni nõus,“ selgitas Riisalu.

Taotlust valmistati ette paralleelselt Riisipere-Turba lõigu ehitamise plaanidega, et ettevõttel oleks ESF-ile nö tehtud töö ette näidata. Kuna aga esialgsed plaanid lõik juba sel aastal valmis ja rongid sõitma saada luhtusid.
„Me peamegi selle taotluse nüüd mõneks ajaks nö seisma panema, kuni asjad liikuma hakkavad,“ ütles Riisalu.