Sukles ja Uus leppisid kokku pagulaspausis

Koit Uus leiab, et uue presidendi lubadusest pagulaste integreerimise jaoks vajadusel lisaabi anda tuleb kinni haarata. Foto: Arvo Tarmula

Haapsalu linnapea Urmas Sukles ning Koit Uus ja Innar Mäesalu MTÜst Pagula leppisid eelmisel teisipäeval kokku, et sel aastal enam ühtegi pagulasperet vastu ei võeta.

Sukles ja Uus kohtusid Haapsalu linnavalitsuse kirja pärast. Sukles saatis üle-eelmisel nädalal sotsiaalministeeriumile teate, et Haapsalu pole valmis rohkem pagulasi vastu võtma.

Eri seisukohad

„Praegu on situatsioon, et me istume ühes autos ja probleem on selles, et pole kokku lepitud, kas sõidame Tartusse või Narva,” tõi Uus enne kohtumist piltlikustatud võrdluse. „Me ei ole ühel arusaamisel sellest, kas pagulaste n-ö maandamine on täiesti tavaline töö, mis loob uusi võimalusi, või probleem, millest oleks parem hoiduda,” ütles Uus.

Uus nentis, et asjad on läinud pisut teisiti, kui ta alguses ette kujutas. „Eelmisel kevadel nägin, et pagulasküsimus kätkeb endas ka Haapsalule head arenguvõimalust,” selgitas ta. Näiteks on Pagula loonud neli uut töökohta. „Nüüd on selgunud, et vaatasin valesti. Juhtub. Püüan edaspidi olla hoolikam,” ütles Uus.

Uusi sõnul on pagulasperedega tegelemisel tõesti tekkinud mõningaid probleeme. Kõige suurem valukoht on tema sõnul keeleõpe. „Keeleõppe mahtu on alahinnatud umbes seitse korda!” ütles Uus.

Keeleoskus on aga esmane eeldus, et sõjapõgenikud saaksid Eestis iseendaga hakkama. Uus selgtitas, et Eestil ei ole erilist kogemust, kuidas õpetada keelt täiskasvanuile ja lastele, kes ei valda vahekeelena näiteks inglise või vene keelt. Soomel on see kogemus olemas ja sealgi on juba selgunud, et alguses kavandatud normtundidest ei piisa. „Keeleõppesse tuleb riigil kindlasti vahendeid juurde anda!” ütles Uus.

Ta haaras kinni president Kersti Kaljulaidi intervjuust, kus viimane ütles Haapsalu linnavalitsuse protestikirja kommenteerides, et esimese viiekümne pagulasega töötavad omavalitsused peavad kindlasti riigilt saama igakülgset abi, mille vajadus töö käigus ilmneb. „Nüüd ongi just selline koht!” ütles Uus.

Uus lisas, et Pagula asutamist aga kindlasti ei kahetse. „Pagula kui tööriist on toimekas ja professionaalne, oleks väga rumal seda mitte kasutada. Praegu on just õige hetk riigilt vahendeid ja töökohti juurde küsida,” märkis ta.

Selleks aastaks aitab

Urmas Sukles ütles pärast kohtumist Pagula juhtidega, et keeleõppe ja kõigi vajalike lisavahendite teemal räägitakse kindlasti sotsiaalministeeriumiga. Kokku on lepitud, et paari nädala pärast minnakse koos Pagulaga sotsiaalministeeriumisse nõu pidama ja pärast seda otsustatakse, millal on Haapsalu valmis järgmise ehk neljanda pagulaspere vastu võtma.

„Me oleme kolm perekonda juba vastu võtnud. Kuuekümnest Eestisse tulnud pagulasest viisteist on Haapsalus, ma leian, et seda on juba päris palju ja nüüd tuleb üks paus teha. Tark ei torma,” ütles Sukles.

Ta kordas varem öeldut, et lasteaiaõpetajad, õpetajad ja sotsiaaltöötajad peavad saama aja uute oludega kohanemiseks. „Sel aastal ühtegi peret juurde ei tule,” kinnitas Innar Mäesalu.

Tema sõnul kuulati kohtumisel ära linnavalitsuse argumendid. Mäesalu nentis, et ehk oleks pidanud seda laadi kokkusaamise tegema juba varem. „Aga me oleme oma mõtted nüüd välja öelnud ja vaatame koos ministeeriumiga olukorra üle,” ütles Mäesalu.

Mäesalu märkis, et tema ootused enne esimeste pagulaste saabumist olid tunduvalt pessimistlikumad, kui reaalsus on kujunenud. „Inimesed on väga meeldivad ja neile meeldib siin olla. Lapsed käivad lasteaias – seal on vastuvõtt väga hea olnud. Nii et pigem olen positiivselt üllatunud,” ütles Mäesalu.

Ta lisas, et on ka murekohti, aga need tuleb lahendada, eelkõige keeleõpe.

Küsimusele, kui palju pagulasi on Haapsalu suuteline linna ja kogukonnana vastu võtma, vastas Mäesalu, et täpselt nii palju, kui suudetakse neid kohalikku ellu integreerida. „Kui inimesed saavad tööle, lapsed käivad lasteaias-koolis, tekivad hobid ja sõbrad – nii ta läheb. Kui sellise massiga põgenikke vastu võtta, nagu võtab Saksamaa, tekiks igal pool probleemid ja polegi võimalik normaalset lahendust leida. Aga nii nagu Eesti riik praegu samm sammu haaval toimetab, ei tohiks tekkida ühtegi probleemi,” ütles Mäesalu.