Uus valitsus Haapsalu raudteega ei kiirusta

Riigikogu majanduskomisjoni liikme Siim Valmar Kiisleri sõnul võib eraomanikule kuuluv raudteetaristu kujuneda samasuguseks probleemiks nagu eelmine praamileping, mille üle hakatakse läbi rääkima jõupositsioonilt.

Kiisler ütles, et kuigi koalitsioonileppe raames arutati võimalikke investeeringuid raudteesse, jätab kirja pandud sõnastus koalitsioonile ohtralt mänguruumi: töötatakse välja regionaalse raudteevõrgu arendamise kava. „Praegust koalitsiooni jagub ju natuke rohkem kui kaheks aastaks, kuni järgmiste valimisteni, ja tekib küsimus, mida selle ajaga üldse teha jõuaks. Nii lühikese aja peale on väga keeruline midagi lubada,” selgitas Kiisler, kes osales koalitsiooniläbirääkimiste töörühmas, mis tegeles regionaalarenguga.

Riisipere–Haapsalu–Rohuküla raudtee käis küll koalitsioonikõneluste laualt läbi, kuid konkreetsemalt jäi puudutamata tulevase raudtee võimalik rahastamismudel. Kui Lääne Raudtee AS on pakkunud, et ettevõte ehitab raudteetaristu oma vahendite ja laenurahaga ning riigilt oodatakse vaid reisijateveolepingut, siis näiteks Keskerakonna aseesimehed Jaanus Karilaid ja Mailis Reps on viimaste kuude jooksul rääkinud hoopis vajadusest raudtee riigi rahaga valmis ehitada.

„Ma olen eraomaniku mudeli suhtes kahtlev – see on väga eelmise praamilepingu taoline,” nentis Kiisler ja viitas samuti analoogsetele probleemidele, mis tekkisid riigil Edelaraudteega. „Iga leping lõpeb ühel hetkel ja siis on riigil väga raske eraomanikuga läbi rääkida. Me oleme seda teistes valdkondades näinud – ühel hetkel tekib küsimus, kuidas neid läbirääkimisi peetakse – jõupositsioonilt või kuidagi teistmoodi,” meenutas ta kohtuvaidlustega päädinud protsesse.

„Riigil on väga keeruline siis, kui raudtee juba olemas, eraettevõttele öelda, et me enam ei rendi teilt rööpaid. See aga tähendab, et surve hinnatõusuks võib minna väga suureks,” nentis Kiisler.

Kiisler lisas, et endise regionaalministrina on maakondade mured talle südamelähedased ja Haapsalu raudtee ümber toimuv teeb talle väga muret.

„Minus on alati tekitanud hirmu, et Haapsalus läheb nii palju tähelepanu raudtee peale. Ma loodan, et selle kõrval on ka neid ideid, kuidas Haapsalut koha peal arendada. Ma loodan, et keegi ei solvu, aga vahest jääb küll tunne, et Haapsalu puhul nähakse lahendusena seda, et pannakse linnatäis rahvast hommikul rongi, saadetakse Tallinnasse tööle ja tuuakse õhtul tagasi,“ kirjeldas Kiisler, kuidas asi kõrvalt vaataja pilguga välja näeb. „Ma loodan, et Läänemaa arendajad ei pane kõike sellele ühele, raudtee kaardile.“