Räägu–Rannaküla kergliiklustee võib asukohta vahetada

Kergliiklustee seni plaanitud asukoha vastu on protestinud ka tee äärde jääva talu elanikud, kelle hinnangul kulgeks see majale liiga lähedalt ja võib rikkuda maja kaevu. Foto Urmas Lauri

Keskkonnaamet lubaks Räägu–Rannaküla kergliiklustee ehitada ka läbi Silma looduskaitseala piiride, kuid tee asukoha muutumine võib kaasa tuua probleeme maaomanikega.

Lääne-Nigula vald on välja kuulutanud hanke Räägu–Rannaküla kergliiklustee planeerimiseks paremale poole Keila–Haapsalu maanteed. Senise kava järgi pidi tee kulgema maanteest vasakul.

Linnamäelt Rannakülla kulgevast kergliiklusteest on juba valmis ehitatud esimene lõik, mis lõpeb Räägu hooldekodu juures. 2011. aastal kinnitatud plaani kohaselt jätkuks kergliiklustee Räägult Rannakülla vasakul pool maanteed, mis tähendaks, et jalakäijad ja jalgratturid peaksid maanteed ületama nii Räägul kui ka Rannakülas, et jätkata liikumist Rannakülast Haapsallu viival kergliiklusteel.

Liiklusohutuse seisukohalt oleks mõistlikum, kui tee kulgeks algusest lõpuni ühes maantee servas, kuid selline lahendus polnud võimalik, sest paremal pool kulgev kergliiklustee läbiks ka Silma looduskaitseala ja sinna teed ehitada ei lubanud keskkonnaamet.

Kergliiklustee seni plaanitud asukoha vastu on protestinud ka tee äärde jääva Rannapõlde talu elanikud, kelle hinnangul kulgeks rajatav kergliiklustee majale liiga lähedalt ja teetöömasinad võivad rikkuda talu kaevu.

Detsembris küsis Lääne-Nigula vallavalitsus taas keskkonnaameti seisukohta ja sai jaanuari alguses vastuse, et mõningail tingimustel võib kergliiklustee ehitada ka Silma looduskaitsealadele.

Keskkonnaameti Lääne regiooni looduskaitse juhtivspetsialisti Kadri Hänni sõnul oli keskkonnaamet varem tõepoolest vastu kergliiklustee kulgemisele paremal teepoolel, kuid on nüüd oma seisukohta muutnud. Ta ütles, et eelmisel aastal uuendati Silma looduskaitseala kaitse-eeskirja ja selle järgi on keskkonnaametil võimalik kaaluda kaitsealale kergliiklustee rajamise lubamist, kui kaitseala kaitseväärtusi tegevusega ei kahjustataks.

Kergliiklustee viimine paremale maantee serva võib aga kaasa tuua uusi probleeme, sest kui praegu planeeritud asukohal mööduks see lähedalt ühest maanteeäärsest elamust, siis paremal teepoolel on selliseid maju neli.

„Paremal pool maanteed kulgev kergliiklustee oleks loogilisem, seal on aga elamud,” ütles maanteeameti Lääne regiooni ehitusosakonna projekti juht Urmas Robam.

Kõige keerulisem on asi Rannakülas, kus suvemajana kasutatava Rannakõrtsu talumaja ja maantee vahele kergliiklustee ei mahu. Robami sõnul tuleks kergliiklustee laiuseks koos teepeenraga arvestada kolm meetrit, sellele lisandub eraldusala kergliiklus- ja maantee vahel. Nii kulgeks kergliiklustee vaid paari meetri kaugusel elamust. Robam lisas, et keerukamaks muudab asja seegi, et maja asub tee väliskurvis. Selleks, et sinna kergliiklustee teha, tuleks leida hoopis teine lahendus või nihutada maantee asukohta, mis oleks aga väga kallis ettevõtmine.

„Asja tuleb arutada ja maaomanikega läbi rääkida,” ütles Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus. Räägu–Rannaküla kergliiklustee eskiisi koostamiseks välja kuulutatud väikehanke tähtaeg on sel reedel. Lõhmuse sõnul kulub eskiisi tegemiseks veel umbes kuu ja seejärel peaks algama läbirääkimised maaomanikega. „Aprilliks peaks ka maaomanikel pilt selge olema,” ütles Lõhmus.

Kergliiklustee asukoha otsustamiseks pole Lääne-Nigula vallal ülemäära palju aega, sest maanteeamet tahab juba sel aastal renoveerida Keila–Haapsalu maanteel üle Taebla jõe kulgevat Rannaküla silda ja et sellele kergliiklustee tarvis laiendus planeerida, on vaja teada, kummal pool maanteed kergliiklustee kulgema hakkab.