Otsus Nurme vabriku kriminaalasjas tehakse alles uuel aastal

Kohtunik Piia Jaaksoo. Foto: Arvo Tarmula

Eelmisel teisipäeval jätkus Haapsalu kohtumajas eelistung Nurme Vabrik OÜ ja PVMP-Exi omanike üle. Mahukas kohtuasi jõuab lõpplahenduseni alles järgmise aasta jaanuaris.

Kohtu alla on antud Nurme vabriku omanik Stanislav Podžuk, Nurme Vabrik OÜ ja nüüd juba likvideeritud ettevõtte PVMP-Ex juhatuse liige Alari Engman ning veel kolm tekstiiliärimeest Valeri Raja, Igor Štšerban ja Aleksander Piel. Samuti Olga Tihhina, kes on ettevõtte Polar Tekstiil juhatuse liige, mis tegutseb Nurme vabriku ruumides, sama ettevõtte juhatuse liige on ka Podžuk. 

Prokuratuur süüdistab kõiki neid maksukelmuses, rahapesus ja kuritegeliku ühenduse loomises ning sellesse kuulumises.

Teisipäevasel istungil arutati süüdistatavale Stanislav Podžukile korduva kohtupsühhiaatrilise ja -psühholoogilise kompleksekspertiisi tegemist, mida taotles tema kaitsja Aadu Luberg. Podžuk peab selleks viibima psühhiaatriakliinikus kuni 30 päeva. Prokurör Indrek Kalda pidas vajalikuks, et Podžuki suhtes rakendataks sundpaigutamist. Kohus rahuldas Kalda taotluse, kuigi Luberg kinnitas, et Podžuk on nõus raviasutusse minema vabatahtlikult. Kohtu määruse järgi peab ta seda tegema 18. aprillil. Ekspertiis valmib 9. juuniks ja alles pärast seda saab istungitega edasi minna. 

Kohtupidamine kujuneb väga mahukaks ja eelmisel eelistungil lepiti kokku, et kohus vajab asja arutamiseks 20 istungipäeva: tunnistajaid on kokku umbes 30 ja pooled neist on vene või läti emakeelega. Kuna kohtualuseid on palju ja igaühel neist oma advokaat, Alari Engmanil lausa kaks, ei olnud istungiteks sobivaid kuupäevi leida lihtne. 

Asja tegi keerukamaks seegi, et Aadu Luberg osaleb kaitsjana ka Edgar Savisaare protsessil, mille istungid langevad Nurme vabriku kaasusega ühte ajagraafikusse. Nii ei realiseerunudki kohtunik Piia Jaaksoo soov, et istungid oleks saanud pidada järjest, võimalikult väikeste vahedega. Otsuseni viivad kohtuvaidlused peetakse seega alles 15.–17. jaanuaril järgmisel aastal.

Lääne ringkonnaprokuröri Indrek Kalda sõnul kajastas ettevõte 2012. aasta jaanuarist 2013. aasta juunini käibedeklaratsioonides fiktiivseid majandustehinguid tekstiilitoodete soetuse ja edasimüügi kohta Lätti, luues maksukelmuseks ka enda juhitud firmade võrgustiku.

Kriminaalasjas on riik esitanud kõigi süüdistatavate vastu tsiviilhagi 3,5 miljonit eurot.