Kolm Läänemaa omavalitsust jättis noorsootöö kava esitamata

Kolm Läänemaa omavalitsust jättis 1. septembriks esitama huvihariduse ja -tegevuse tegevuskava, mistõttu ei saa nad kasutama hakata ka huviharidusele mõeldud täiendavat riigipoolset toetust.

Läänemaalt ei esitanud Eesti Noorsotöö keskusele (ENTK) tegevuskava Nõva, Noarootsi ja Martna vald.

1. septembri seisuga laekus ENTK-sse 188 kava ning neis omavalitsustes saab noorte huvitegevuse ja -hariduse kättesaadavamaks muutmise toetamiseks mõeldud ligi 6 miljonist eurot kasutama hakata. 25 omavalitsust jättis kava esitamata, mis tähendab, et nad ei tohi lisaressurssi noorte võimaluste parandamiseks veel tarvitada.

Eesti Noorsootöö Keskuse (ENTK) direktori Edgar Schlümmeri sõnul on kõik kava esitanud omavalitsused teinud ära märkimisväärse töö, sest tegevuste planeerimisele on eelnenud senitehtu ning piirkonna noorsootöö kitsaskohtade ja vajaduste analüüs, millesse on kaasatud suur hulk partnereid ning ka noored ise.

“Kohalikud omavalitsused mõistavad üha enam, et oma noorte arendamisse ja neile võimaluste loomisesse investeerimine on oluline, sest just sellest sõltub noorte valmisolek oma elu kodukohaga siduda ja kogukonna arengusse panustada,” ütles Schlümmer.

Schlümmer avaldas lootust, et omavalitsused, kes tähtajaks kava esitamata jätsid, tegid seda selleks, et oma tegevused veelgi paremini läbi mõelda ja partneritega kokkulepped saavutada.

“KOV-id, kelle kava reedel meieni ei jõudnud, ei saa toetust kasutada enne, kui neil on olemas kehtiv plaan. Usume, et peagi jõuavad needki otsused meieni, et kõik noored üle Eesti saaksid planeeritud huvitegevustest reaalselt osa,” lausus Schlümmer.

Täiendava toetuse abil tekivad noortele uued huviringid ja muud tegevused, kaasatakse seni vähem kaasatud noori (sh erivajadustega noori), võetakse appi uusi tehnoloogilisi lahendusi ning väärtustatakse senisest enam noorsootöötajate rolli ja panust.

Eesti Noorsootöö Keskus pakkus omavalitsustele tuge kava koostamisel, nõustas toetuse kasutamise planeerimist ja jälgis, et tegevuskavad vastaksid seaduses toodud kriteeriumitele. Ülevaade, millised omavalitsused kava esitasid, on kättesaadav ENTK kodulehel.

Riigi täiendava toetuse eesmärk on suurendada noorte osalust huvihariduses ja huvitegevuses igas Eesti piirkonnas, vähendades erinevusi valdade ja linnade suutlikkuse vahel pakkuda noortele huvihariduses ja huvitegevuses osalemise võimalusi. Toetussüsteem suurendab tasuta noorsootöö kättesaadavust, mis tähendab, et majanduslikel põhjustel huviharidusest ja huvitegevusest kõrvalejäänud noorte arv väheneb.

2017. a riigieelarveseaduses on huvihariduse ja huvitegevuse täiendavaks toetamiseks ette nähtud ligi 6 miljonit eurot ning riigi eelarvestrateegias 2017–2020 alates 2018. aastast ligi 15 miljonit eurot aastas. Toetuse eesmärk on teha huviharidus ja huvitegevus vähemalt 7–19–aastastele noortele paremini kättesaadavaks ning pakkuda mitmekesisemaid osalusvõimalusi.