Urve Palo: tulumaksuvaba tulu tõus leevendab vaesust

Sissetulekute ja varade (jõukuse) ebavõrdset jaotust ühiskonnas mõõdetakse mitmesuguste statistiliste näitajatega, olgu selleks Gini kordaja vms. Üksikisiku tasandil, kellelavaldub vaesuslõksus olemine elukvaliteedi järjepidevas halvenemises ning võimetuses oma potentsiaali realiseerida, ei ole need arvulised näitajad mingittähendust ega tähtsust. Riigile on need aga signaal, et tuleb astuda samme, võitlemaks vaesusega, sest see mõjutab nii ühiskonna sidusust, turvalisust kui ka majanduse üldist käekäiku. Teisisõnu, vaesus on ja peab olema ühiskondlik küsimus, mille lahendamist ei saa jätta üksikisiku või turu lahendada.

Silmakirjalik on süüdistada vaesuses ainuüksi üksikisikut, kes ei võta midagi ette oma heaolu parendamiseks. Paljud ametikohad on ka loomult sellised, kus ettevõtlikkus ei mängi suurt rolli majandusolude parendamisel. Me ei saa nõuda rohkem ettevõtlikkust kõrgkvalifitseeritud töötajailt nagu meditsiiniõed, sotsiaaltöötajad, päästjad ja õpetajad, kes töötavad kaheksa tundi päevas ja rohkemgi veel. Teisisõnu on sissetulekuline mahajäämusparatamatult majandusliku, sotsiaal-ühiskondliku ja poliitilise süsteemi viga, millega tuleb ka süsteemselt riiklikul tasandil tegelda.

Eestis on parempoolsete erakondade poliitikas jäetud vaesusküsimus tagaplaanile, sestnende maailmavaateline arusaam taandab selle küsimuse lahendamise üksikisiku tasandile. Avaldunud on see kõige paremini ettevõtjate eelisseisu asetamises ning nende soosimises kas või ettevõtte tulumaksu kaotamise kaudu.

Vaesusküsimuse üle parda heitmine praeguse valitsuse pooltläheks vastuollusotsiaaldemokraatlike põhimõtete ja väärtustega. Esimese ja lähiajaloo ühe suurima sammuna on võetud ette maksupoliitiline muudatus, millega tõuseb 1. jaanuarist 2018 üldine tulumaksuvaba tulu 500 euroni. Mida tähendab see enamikule töötajaile? Näiteks seda, et järgmisest aastast kuni 1200 eurot kuupalka teenival töötajal – 75 protsenti kõigist töötajaist – jääb kätte 62 lisaeurot igas kuus. Enamgi veel, ligemale 57 protsendile kõigist töötajaist, kelle sissetulek on praegu kuni 750 eurot kuus (mida on häbiväärselt vähe!), jääb kätte ühe kuupalga suurune lisasissetulek ehk nn 13. kuupalk. Paratamatult on nende seas valdavas osas maapiirkondades elavad ja töötavad inimesed, mistõttu on maksupoliitilises muudatuses ka regionaalpoliitilist mõõdet ja see leevendab majanduslikku surutist ääremaadel. Tegemist on pöördega õiglasema ja võrdsema ühiskonnaehitamise poole.

Urve Palo

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister, SDE