Ettevõtja: päästeametil on liiga palju võimu

Lihula külje all Pariveres puiduettevõtjana tegutsev Holger Wachtmeister leiab, et päästeamet on pannud ta valiku ette, kas täita kõik nõuded ja minna selle järel pankrotti või tekitada ühiskonnas diskussioon päästeameti võimu piiride üle.

Päästeamet leiab, et nemad ei puutu asjasse, tegemist on Lihula valla ja ehitusjärelevalve võimekuse proovikiviga.

Riik võiks inimesi rohkem usaldada

Wachtmeistri ja päästeameti suhted on pingelised 2008. aastast, mil päästeamet tegi ettekirjutuse paigaldada mööblit ja puitdetaile valmistavasse tsehhi tuletõrjesignalisatsioon.

Wachtmeister leidis, et see nõue on ülearune. 17 töötajaga Parivere tsehh tegutseb kivimajas, kunagises suurfarmis. Töötajate väljapääs peaks olema tagatud — hoonel on viis ust. Töötajad, täiskasvanud ja kained, on tuleohutuses instrueeritud, neile on tehtud koos päästeametiga õppusi. Materjali hoitakse tsehhis vähe. Iga päev koristatakse tsehhi.

Ainuke, mis võib tules hävida, on masinad, aga see on juba minu mure, ütleb Wachtmeister. Ta tahab, et riik usaldaks teda.

Et ettekirjutus jäi täitmata, sai firma 20 000 krooni trahvi. See on siiani maksmata.

„Üks põhjus, et pole raha, aga see ei ole peamine,” ütles Wachtmeister. „Ma ei ole nõus, et midagi nõutakse ainult selle pärast, et nii peab olema.”

Puidutsehhil ei ole kasutusluba

Kui mais 2010 tulid inspektorid taas Pariverre tuleohutust kontrollima, ei lubanud Wachtmeister neid majja sisse ja kutsus kohaliku lehe seda kajastama. Ta lootis pälvida poliitikute tähelepanu, kes seadusi teevad ja mõnikord nendega ka üle pingutavad.
Erilist diskussiooni toonasest protestist ei tõusnud.

Parivere puidutsehhil ei ole kasutusluba, sest tuleohutus nõuded on täitmata. Vald, kes kasutusluba välja annab, on sellele läbi sõrmede vaadanud.
„Kolm korda oleme omavalitsusele märgukirju saatnud ja küsinud, mida ette võetakse,” ütles Lääne päästekeskuse asejuht Indrek Laanepõld. Viisist, kuidas vald kirjadesse suhtus, järeldas Laanepõld, et „omavalitsusel puudub huvi”.

14. märtsil tegi valla ehitusinspektor Kaarel Salus Parivere tsehhile siiski ettekirjutuse, juhtides tähelepanu, et hoonel puudub kasutusluba ja hoone on suurfarmina arvel. Inspektori kiri lõpeb karmide sõnadega: kui ettekirjutust ei täideta, võib ettevõte saada kuni 32 000 eurot trahvi ja 6400 eurot sunniraha. Et vallavalitsus saaks välja anda kasutusloa, peavad olema nõuded täidetud, sh tuleohutuses. Tsehh on tellinud kasutusloa saamiseks projekti, päästeamet kiitis selle heaks. Et päästeamet ei nõua automaatset tulekahjusignalisatsiooni, kui suur hoone on jagatud tulekindlate ustega väiksemaiks osadeks, ongi projektis nüüd ühe vana hiigla suure raudukse väljavahetamine.

Et tulekahjusuits saaks välja minna, peavad kõik aknad olema avatavad ja normikohased. Wachtmeistrile tähendab see kõigi akende väljavahetust. Kaheksa juba niigi kõrgel asuvat akent tuleb tõsta veel rohkem lae alla.

Wachtmeister ei loobu oma arvamusest

„Laske firma kas või pankrotti, aga mina neid aknaid ei tõsta!” ütles Wachtmeister. Sealsamas tsehhis seisab ukse lähedal höövelpink. Et see on töötajale palju ohtlikum, vahetaks Wachtmeister pigem selle välja, kuigi töökaitse seda ei nõua.

„Töökaitsel on Eestis liiga vähe võimu ja päästeametil liiga palju,” nentis Wachtmeister.
Tema sõnul ei usalda päästeametnik omanikku, vaid sunnib teda tegema enesekontrolliplaane ja aruandeid, täitma nõuded, olgu need siis mõistlikud või mitte. Wachtmeistrile on kõige tähtsam, et õnnetuse korral pääseksid inimesed välja. Tsehhi viis ust võimaldavad seda. Kõik muu on omaniku risk. Isegi toodangu saajad ei kaota, sest on oma riski maandanud, makstes alles siis, kui kaup käes.

„Ma ei ole nii loll, et oma firma tules kaotan,” ütles Wachtmeister.

Mis puidutsehhist siis lõpuks saab?

Ehitusinspektori ettekirjutuse täitmise tähtaeg on 14. juuni. Mis siis juhtuma hakkab, kui Wachtmeister sõna peab?
„See on nende, mitte minu mure,” ütles Wachtmeister.

Ehitusinspektor Salusel ei olnud plaani puhuks, kui ettekirjutus jääb täitmata. Võimalik, et Wachtmeister saab veel ühe tähtaja, arvas ta. Saluse sõnul peaks vallavalitsus otsustama, mis põikpäise omanikuga teha.

„Meie nõuame seaduse täitmist, kuigi hindame Wachtmeistrit kui tööandjat,” ütles puhkusel vallavanemat asendav kultuuri– ja haridusnõunik Kersti Ajaots. Mis sammud täpsemalt ette võetakse, ei osanud Ajaots praegu öelda.

Et Rootsis sündinud Wachtmeister on Eestis erandlik nähtus, tunnistasid nii Salus kui ka Laanepõld. „Kohalikud inimesed on arusaajamad, ei ole nugade peale läinud,” ütles Salus.

Laanepõld lisas, et päästeameti süüdistamine on alusetu, nemad ei mõtle nõudeid välja, nemad lähtuvad seadusest. Kui nõuete täitmine käib ettevõtjale üle jõu, võib päästeametiga kas tähtaja või lahendusviisi üle aru pidada.

„Kompromisse ohutuse koha pealt me ei tee,” oli ka Laanepõld jäik. Ta lisas, et kui midagi peaks juhtuma, osutatakse kohe päästeametile: miks te ei nõudnud.

Parivere tsehh valmistab allhanke korras puitdetaile ja puidust mööblit. Kogu toodang läheb eksporti.