Juhtkiri: osavald ja ühine vald

Lääne-Nigula valla otsus lubada neljas liidetud vallas luua osavallakogud näib esmapilgul edumeelne algatus, kuid lähemal vaatlusel osutuvad osavallakogud tühiseks vallavõimu dubleerimiseks.

Kui osavallakogul pole eelarvet ega otsustusõigust oma territooriumil toimuva üle, siis on tegu pelgalt sümboolse esindusorganiga. Võim tähendab raha, rahatuna pole kogul mõtet. Osavallakogu endagi iseseisvus on üsna küsitav, sest osavallavanema peab heaks kiitma vallavanem. Tegu on vallavanema käepikendusega, kel puudub iseseisev otsustusruum.

Kui haldusreformi mõte oli väikeste valdade liitmise abil luua omavalitsuste tõhusam juhtimissüsteem, siis osavaldade loomisega juhtimissüsteem ei lihtsustu. Vastupidi, osavallad on nagu kahetasandilise juhtimisstruktuuri loomine, see ei ole kuidagi haldusreformi ideega kooskõlas.

Kui enamik osavallakogude liikmeid kuulub ka Lääne-Nigula volikokku, siis mida seal osavallakogus õigupoolest otsustama hakatakse? Kullamaa põllumees Einar Pärnpuu ütles õigesti, et osavallakogu on mõeldud vaikivaks peanoogutamiseks. Aga mis on siis sellise kogu mõte, kui sel pole enamat otsustusruumi, kui ainult noogutamine. Pead võib raputada, aga Lääne-Nigula vallavalitsus ja -volikogu võib selle tähelepanuta jätta.

Mis mõte on kogukonnakogudel, jääb samuti arusaamatuks. Et need on nagu osavaldade asenduskogud? Selletaoliste valda lõhkuvate kogude moodustamise asemel tasuks keskenduda valla ühendamisele.

6200 elanikuga vald pole nii suur, et vajaks volikogu kõrvale dubleerivaid juhtimisstruktuure. Uue valla juhtide, sealhulgas volikogu liikmete ülesanne on olla kursis iga vallanurga inimeste probleemide ja muredega. Kui nad selle üleandega hakkama ei saa, siis ei aita võimuta osavallakogud kuidagi kaasa sellele, et ääremaade huvid oleks kaitstud.

Parandatud elanike arv 17. 11. 2017 15:33