Kuula artiklit, minutit ja sekundit
0:00 / :

Juhtkiri: kas Lätis viina järel käidud?

19.11.2017
Kuula artiklit, minutit ja sekundit
0:00 / :

Nii kõrget alkoholiaktsiisi, kui on Eestis, pole mitte kusagil Euroopas. Tähendab, aktsiisimäär võib isegi olla kõrgem, kuid keskmise sissetulekuga võrrelduna on Eesti maksumäär eespool nii Soomest ja Rootsist kui ka Suurbritanniast.

See ei ole mõistlik, et üks maksumäär on kergitatud teistega võrreldes märksa kõrgemaks. Alkoholi aktsiisitõusu taga ei ole mitte ainult praegune valitsus, sama maksuhooba kasutas ka varasem Reformierakonna valitsus riigikassa tasakaalustamiseks.

Alkoholi kõrge maksustamise põhjus on ühelt poolt tervisepoliitikas, aktsiis peab vähendama alkoholitarvet, aga see on ainult pool tõde. Pigem on põhjus ikkagi selles, et riik maksustab alkoholi maksutulude saamiseks. Arvata, et joomisega saab võidelda vaid hinda tõstes, on ekslik. Alkoholi tarbimise vähendamiseks on vaja muuta elustiili ja harjumusi, pakkuda abi alkohoolikuile, nendesse pehmetesse meetmetesse panustab valitsus aga vähem, kui peaks.

Läti piirikaubandus on uus probleem Eesti alkoholipoliitikas. Seni tuli võidelda peamiselt idanaabri juurest salaja sisse veetud viinaga. Eelmise aasta algusest on aga probleemiks saanud Läti piirile vanadesse piiripunktidesse ehitatud alkoholipoed. Kodune hinnatõus kaotab mõtte, kui odavat alkoholi lõunanaabrite juurest suures koguses sisse voolab.

Kas Lätis viina järel juba käisid? Sellest on saanud lõõpiv nali ja ka tegeliku elu kibe kirjeldus. Vähemalt iga kümnes Eesti täiskasvanud elanik on käinud Lätis ainult selleks, et alkoholi osta. Rahandusministeeriumi andmeil ostetakse Lätist 11 protsenti Eestis tänavu tarbitud alkoholist, tuleval aastal veelgi rohkem, sest Lätis on maksumäär madalam.

Lätis viina ja õlle järel käimisest on kujunenud Eesti riiki suhtumise mõõdupuu. Kes käib, see annab jalgadega märku, et Eesti maksupoliitika on korrast ära.