Piirkonnapolitseinik: kortermajade juures parkimine on korteriomanike korraldada

Kortermajad on enamasti  ehitatud ajal, mil polnud kaugeltki ette näha, et autode hulk nii palju kasvab ja seetõttu polnud vajadust ka rohkem parkimiskohti planeerida. Tänapäeval aga kasvab autode arv pidevalt ja järjest rohkem on tekkinud probleeme parkimisvõimalustega kortermajade juures. Kuid mis neid probleeme põhjustab ja kuidas saab neid lahendada?

Valdavalt on kortermajade juures parkimine liiklusseaduse tingimustele vastavalt korraldamata ja seda eri põhjustel. Paljud just sõidukit mitteomavad inimesed ei näe selleks vajadust või peetakse seda liialt kulukaks. Sageli eeldatakse ka, et parkimise peaks ära korraldama keegi teine, aga muidugi mitte majaelanike kulul.

Kui välja on kujunenud kõigile sobivad parkimiskohad, milles omanikud on kokku leppinud ning kokkulepetest ka kinni peetakse ja suhtutakse üksteisesse lugupidavalt, ei pruugigi olla vajadust parkimist seadusele vastavalt korraldada.

Enamasti tekivad arusaamatused inimeste vahel, kes on äsja majja korteri soetanud või üürinud. Sageli pole need inimesed end seniste parkimist puudutavate kokkulepetega piisavalt kurssi viinud. Paraku polegi seda reaalelus lihtne teha, sest ei õnnestu kuidagi kindlaks teha, kes majaühisuse asjadega tegeleb.

Kui vana elanik väidab, et see on tema koht ja uus küsib omakorda, et mille alusel, siis on õigus mõlemal. Kui tegemist on kinnistu kaasomanikega ja tekivad konfliktid, pöördutakse oma õiguse realiseerimiseks politsei poole. Politsei neid aga lahendada ei saa.

Haapsalu linna kortermajad on usaldanud oma tegemised Linnamajanduse ASi haldusesse, kuid sinna helistades pole võimalik, et telefonile vastav ametnik oskaks peast vastata või üldse teaks, millised kokkulepped või väljakujunenud traditsioonid mingi konkreetse kortermaja juures on. Võib kas peakski teadma kui kortermajade puhul on tegemist omanike ühisvaraga.

Korteriühistule kuuluval maal saab parkimist lahendada ainult kaasomanike konsensuse alusel.  Kui omanike vahel on konsensus saavutatud, saab seda realiseerida ka keegi teine, näiteks Linnamajanduse AS.

Kortermajade maal parkimise korraldamine on seega omanike ainupädevus ja arusaamatuste puhul, mida ise lahendada ei suudeta, alati õigus pöörduda kohtu poole. Politseil ei ole õigust ja pädevust tsiviilõiguslike küsimusi lahendada. Üürnikud saavad oma õigust parkimiskohale nõuda vaid korteriomaniku kaudu.

Liiklusseaduse järgi tagab liikluse korraldamise ning liikluskorraldusvahendite õige paigutuse ja korrasoleku teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik. Kui parkimisalana kasutataval eramaal on parkimiskohad kujundamata, ei saa liiklusseaduse tähenduses seda ala nimetada parklaks.

Riigikohus on leidnud et, sellisel alal ei laiene liiklusseaduse § 21 lg 4 p 8, so parkida ei tohi kohas, kus takistatakse teise sõiduki sõitmist parkimiskohale või sealt väljasõitu. Kui parklaks kujundamata alal on kellegi parkimise omapära tõttu võimatu vahetu väljasõitmine, võib kiirema abi saamiseks helistada hädaabinumbril 112. Vahetu ohu korral on politseil õigus isikuandmeid töödelda. Kui aga väljasõiduvajadus on oletatavat laadi, ei saa politsei aidata ja tuleb leida muid võimalusi. Maaomanikul on õigus valesti või valesse kohta pargitud sõidukile tellida teisaldusfirmast sundteisaldus ja hiljem süüdlaselt kulu sisse nõuda.

Loodan, et kõik kortermajade elanikud leiavad konsensuse ja saavad parkimise kortermajade juures korda. Soovitan kortermajade uutel elanikel ennast kurssi viia vanade kokkulepetega, sest juba see võib lahendada mitmeid parkimisega seotud küsimusi.

Vello Vichterpal

Haapsalu politseijaoskonna piirkonnapolitseinik