Kevadväsimust tekitab vitamiinipuudus
01.04.2018
Kevadel, kui pikk talv on seljataga, hakkab mõnda inimest kimbutama hoopis kevadväsimus.
Kevadine väsimustunne on levinud eelkõige nende maade elanike seas, kus tuleb kohaneda erinevate päevapikkuste ja muutlike ilmaoludega. Kevadväsimuse tunnuseks on lisaks väsimustundele hajameelsus, loidus, ärrituvus, apaatsus ja keskendumisraskused.
Kuigi kevadväsimust kui sellist ei diagnoosita, võib kevadise väsimustunde põhjuseks olla vitamiinipuudus, mis pärsib tavapärast tegutsemist ja energiat.
Haapsalu perearsti Andri Meriloo sõnul on kõige klassikalisem kevadväsimuse põjus põhjamaades päikesevaegus ehk D-vitamiini puudus. Meriloo sõnul jälgivad nad oma patsientidel D-vitamiini taset veres ja soovitavad vitamiini süüa mitte ainult talvel, vaid ka suvel, sest päikest meie laiuskraadil ülearu palju ei ole.
„Päris päikeselisi päevi on vähe,” nentis Meriloo.
Samuti võib pikk pime aeg tekitada depressiivse seisundi, mis on teine kõige levinum kevadväsimuse põhjustaja. Tuntakse end pikalt väsinuna ja kurvameelsena. Meriloo hinnangul peaks see paranema iseenesest, kui ollakse päikesepaisteliste ilmadega piisavalt palju väljas.
„Hinges on iga päevaga rohkem hea lootus, et ilusaim aeg aastast on veel ees,” ütles Meriloo.
Seda, kui paljudel kevadväsimust esineb, ei osanud Meriloo öelda, sest paljud oskavad end ise aidata ning igasuguse väsimustundega ei peagi arsti juurde pööruma. Ta lisas, et kui väsimustunne ületab ikka igasuguse piiri, tuleb ikkagi arsti juurde pöörduda ja leida lahendus.
Kui on tunne, et kevadväsimus kimbutab, tasub Meriloo sõnul võtta D-vitamiini, süüa juurvilju ja puuvilju ning hoida meeled rõõmsad, sest ees ootab suvi, mida on juba üheksa kuud pikisilmi oodatud. Värsked viljad sisaldavad vitamiine ja mineraalaineid ning fütoühendeid, mille puudus on talve jooksul tekkinud.
Peale D-vitamiini ja värskete viljade söömise aitab kevadväsimuse vastu ka piisav puhkamine ja liikumine. Rohkemaks liikumiseks piisab ka lihtsalt jalutamas käimisest.