Külliki Kübar ja Merle Mäesalu: lihtsalt ilusad sõiduplaanid

Läänemaa bussiliikluses hakkasid 1. juulist kehtima uued hankelepingud ja uued sõiduplaanid, kuid tundub, et see tuli üllatusena mitte ainult reisijatele, vaid ka kohalikele omavalitsustele ja Põhja-Eesti ühistranspordikeskuse töötajatele, kes ei teinud õigeaegset ja laiaulatuslikku teavitust.

Üheks põhjuseks võib olla see, et keegi ei tunnetanud vastutust. Peremees (kohalikud omavalitsused) polnud varem nii suurel määral bussiliiklusega tegelenud ega osanud aimata, kuivõrd olulise teenusega on tegemist ja kui paljusid bussisõit tegelikult puudutab. Pealinnas tegutseva ühistranspordikeskuse töötajatel oli endil Harjumaa tasuta bussisõidu negatiivsete mõjude selgitamisega ministeeriumile nii palju tegemist, et ei jagunud aega tutvuda põhjendustega, miks maavalitsus väga paljusid sõiduplaane muutis. Seda enam, et otsustajate hulgas polnud enam ühtki Läänemaa olusid tundvat inimest.

Lääne maavalitsus tellis uute hankelepingutega uuendatud liinivõrgu, mis võimalikult palju arvestas reisijate huve. Selle koostamise aluseks olid bussisõitjate ettepanekud, küsitluste ja reisijate loenduse tulemused, ühistranspordiuuring ning pikaaegne kogemus. Iga väljumisaeg ja marsruut oli hoolega kaalutud. Liinivõrku pole võimalik uuendada ilma sõiduplaane muutmata, kuid me ei jätnud seda muudatuste tegemise kartuses tegemata. Sellises mahus muudatusi saab teha ainult uute hankelepingutega, sest siis saab bussifirma riigihankel pakkumust tehes oma kulusid bussidele ja bussijuhtide töötasudele õigesti kalkuleerida.

Aastakümneid kestnud järjepidevus katkes, kui alates 1. jaanuarist hakkasid Läänemaa ühistransporti korraldama Läänemaa olusid mittetundvad inimesed. Kuna esimesel poolaastal telliti bussifirmadelt vedusid vanade hankelepingute alusel, siis seni toimis kõik n-ö vana rasva pealt.

Põhja-Eesti ühistranspordikeskus uue veolepingu algust päris käed rüpes siiski ei oodanud. Selgunud on, et riigihankelepingutes sisalduvaid sõiduplaane, mis maavalitsus veel eelmisel aastal tellis, on muudetud. Mis iseenesest on juriidilises mõttes küsimusi tekitav ja erakordne asi. Sisuliselt tähendab see aga seda, et ühtses, põhjalikult ja pikka aega ette valmistatud liinivõrgus on kellegi algatusel tehtud muudatusi, mis on tekitanud väga palju rahulolematust. Osa busside väljumised sätiti täistundidele, et reisijatel oleks lihtsam sõiduaegu meeles pidada. Saadi ilusad ja loogilised sõiduplaanid. Teoorias ilusad, aga praktikas ei vasta bussisõitjate vajadustele.

Kuidas saab reisijate huvides olla, et mitmed linnaliini nr 2 planeeritud reisid on viidud maakonnaliini nr 34 sõiduplaani, mis seetõttu sõidavad ainult bussijaamani? Või see, et linnaliini nr 3 väljumisajad on sätitud täistundidele, mis võimaldab küll reisijatel lihtsamini sõiduaegu meeles pidada, kuid ei arvesta töö- ja koolipäeva algus- ning lõpuaegadega? Kas Saanika ja Kesu elanikud olid nõus, et nende piirkonda ainukesena teenindama planeeritud bussiliin suunati mujale?

Põhja-Eesti ühistranspordikeskuse ja Haapsalu linna esindajad, kes neid muudatusi tegid, ei teadnud ega uurinud põhjendusi, miks maavalitsus linna- ja maakonnaliinide väljumised just nii koostas.

Mille alusel ja kelle ettepanekul otsustasid ühistranspordikeskuse ja kohalike omavalitsuste esindajad sõiduplaanides muudatusi teha?

Riigihanke tulemusena sõlmitud hankelepingu sõiduplaanide muutmine saab olla põhjendatud ainult juhul, kui pärast lepingu sõmimist on muutunud sõiduvajadus, nt on muutunud bussigraafikuga seotud praamide sõiduajad. Lääne maavalitsus kuulutus hanke välja 18. juulil 2017, pärast mida on muudetud Hiiumaa praami aegu. Seega oleks olnud igati õigustatud ja vajalik tegeleda bussiliini nr 1 sõidugraafiku kooskõlla viimisega Hiiumaa praami väljumiste/randumistega. Siinjuures tuleb meeles pidada, et liin nr 1 teenindab nii Vormsi kui ka Hiiumaa reisijaid.

Haapsalu linnavalitsuse ja bussifirma infotelefonilt jagatakse pahastele reisijatele teavet, et sõiduplaanid, mille järgi 1. juulist reisijaid veetakse, on maavalitsuse koostatud. See on vaid pool tõde. Paljud sõiduplaanid on pärast hankelepingu sõlmimist siiski muudetud.

Usume, et nii ühistranspordikeskuse kui ka kohalike omavalitsuste töötajad soovisid sõiduplaane muutes kõige paremat, kuid ajanappusel ja taustainfo puudumisel on tulemus vastupidine ühistranspordi korraldamise eesmärgile. Peamine eesmärk on ühistranspordi parem kättesaadavus, s.osõiduplaanid peavad vastama reisijate vajadustele.

Sõiduplaanid saavad olla veelgi paremad ja sellega on päris palju igapäevast tööd, lisaks reisijate teavitamine. Järjekordne väljakutse bussitranspordi korraldajatele seisab peagi ees, sest alates septembrist, kui puhkused on läbi ja õpilased hakkavad koolis käima ning jalgrattaga sõitmise aeg saab ümber, peaksid maavalitsuse plaanide kohaselt linnaliinide nr 2 ja nr 3 bussid suvisest tihedama graafikuga sõitma hakkama. Kui nendeski sõiduplaanides muudatusi plaanitakse, siis loodetavasti jõutakse enne seitse korda mõelda ja uurida selliste graafikute kujunemise põhjendusi.

Loomulikult on vaja reisijaid sõiduplaanide muudatustest eelnevalt informeerida. Läänemaa on piisavalt väike, et korralikult planeeritud teavituskampaaniaga jõuda iga reisijani.

Külliki Kübar

Merle Mäesalu

Lääne maavalitsuse endised töötajad