Maakonnakomisjon andis Haapsalu raudtee taastamisele uut hoogu

Lääne maavanema moodustatud Riisipere–Rohuküla rongiliikluse taastamise maakondlik komisjon hakkas tegema ettevalmistusi läänlaste liikumisvõimaluste parandamiseks.
Läinud reedel esimest korda kogunenud komisjon tegi maavanemale ettepaneku esitada raudtee ehitamise taotlus majandusministeeriumile, et ministeerium saaks selle lisada transpordi infrastruktuuri investeeringute kavva.

„Loodame, et ministeerium vaatab pilti laiemalt,” ootas maavalitsuse arengu– ja planeeringuosakonna juhataja Merle Mäesalu lähinädalail pealinna saadetavale ettepanekule positiivset vastuvõttu.

Maavanem Innar Mäesalu on seisukohal, et Eesti, sh Läänemaa ei peaks muutuma niisama autostunud riigiks, nagu on Ameerika. Nüüdisaegsel ühistranspordivõrgul on otsene mõju maakonna sotsiaalmajanduslikule arengule ja asustusele, aga ka elanike püsimisele Läänemaal.

„Elektrirongiliiklus võimaldab kiiresti, ohutult, mugavalt ja keskkonnasäästlikult Tallinna poole sõita,” ütles Mäesalu ja toonitas: „Nimelt Tallinna poole, mitte ainult Tallinna.”       

Eesmärk on pakkuda läänlastele ohtliku maanteetranspordi kõrvale alternatiivset ja ohutut rongiliiklust. Kiire raudteeühendus Tallinna ja Euroopaga on Läänemaa üks võimalus hoiduda ääremaastumisest. Läänlastel puudub praegu mugav ja kiire ühendus pealinnaregiooni ja muu maailmaga.

Omavalitsustele on raudtee taastamine tähtis, sest umbes kolmveerand Läänemaa elanikest elab kahel pool raudteed 10 km raadiuses.

Mäesalu sõnul on praegu õige aeg oma tõsist huvi üles näidata ja ettepanekuid esitada, sest konkureerivaid projekte Euroopa Liidu raha kasutamiseks on teisigi.

Läänlaste projektile lisab kaalukust, kui näidata, et sellest võidab kogu maakond.
Raudtee taastamist toetab ka asjaolu, et Elektriraudtee ostab praegu uusi elektrironge, seega poleks vaja uusi ronge osta. Vaja on ainult rööpaid ja kontaktvõrku.
Komisjonis lepiti kokku, et detailplaneeringuid menetlevad omavalitsused püüavad hoiduda raudteeäärsete maade kruntimisest — et kui läheb ehitamiseks, oleks võimalikult vähe maaprobleeme.

Maakondlik laiapõhjaline komisjon leidis, et raudteest on maakonnale rohkem kasu, kui see pikendada Rohukülani. See parandaks suuresti ka hiidlaste ja vormsilaste liikumisvõimalusi. Komisjon leidis, et tuleb algatada maakondlik teemaplaneering raudtee pikendamiseks Rohukülani.

Merle Mäesalu sõnul toetab läänlaste raudtee taastamise püüdlust ka Euroopa Liidu transpordi „Valge raamat”, mis deklareerib vajadust vähendada CO2 saastet ja seab selle üheks abinõuks rongiliikluse arendamise.

„Nii et rakendame Euroopa Liidu mõtteid,” ütles Mäesalu. Ta toonitas, et riik doteerib kogu ühistransporti, sh raudteed. Et ükski ühistranspordiliik ei tule dotatsioonita välja, hindas raudtee taastamise tasuvusuuring sotsiaalmajanduslikku kasu, mis muu hulgas arvestas, kui palju paremaks muutuvad läänlaste võimalused, eluolu ja turvalisus, väheneb CO2 tase ja ummikute arv jms.

Raudteekomisjoni paarikümne liikme seas on Läänemaalt valitud riigikoguliikmeid, raudteeäärsete omavalitsuste, muinsuskaitse– ja keskkonnaameti esindajad, planeerimisspetsialistid ja ettevõtjad.