Juhtkiri: rändeleppega on kerge hirmutada

Sotsiaaldemokraatide juhi Jevgeni Ossinovski ettepanek, et ÜRO ränderaamistikku (kompakti) võiks arutada riigikogu, aitab Eestil patiseisust välja tulla. Praegune olukord, kus valitsus ei suutnud eelmisel nädalal kokku leppida kompakti toetamises, on segadust tekitav, sest nii riigikogu väliskomisjon kui ka valitsus on kevadel dokumendile juba heakskiidu andnud. Piinlik on asja juures see, et dokument, mis käsitleb riikide kohustusi inimõiguste tagamisel, on Eestis sisepoliitilise kempluse ohver.

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (Reformierakond) süüdistas valitsust, et see on dokumenti tutvustamata parlamendist mööda läinud.

Mida me õieti kardame? „Me ei tohi pea ees joosta heaks kiitma pakti, mis võib tulevikus piirata meie iseotsustamisõigust migratsiooni vallas,” ütles Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder. Justiitsminister Urmas Reinsalu leiab, et lepe võib osutuda migratsioonipumbaks Venemaalt. Riigikogu liikme Jürgen Ligi meelest suhtub rändelepe positiivselt migratsiooni, kuigi peaks olema vastupidi – rännet tuleb tagasi hoida.

Nelja eelnimetatud poliitiku väited on valed. Rändelepe ei võta meilt suveräänsust, ei too siia ühtki migranti ega pagulast, lepe ei soodusta migratsiooni, vaid vastupidi – soovitab seda piirata, toetades riike, kust rahvas kipub minema.

Sel aastal on Eestis lühiajalise tööloaga vähemalt 13 000 võõrtöölist, peamiselt Ukrainast. Eesti majandus vajab rändavaid töökäsi. Loodetavasti saab riigikogu aruteludes selgeks, et õigused on kõikidel inimestel. Ukrainlast tuleb kohelda samamoodi nagu eestlast, nii nagu Soomel või Norral tuleb kohelda eestlasi võrdselt kohalikega. Kerge on hirmutada ja valetada, keeruline mõista ja õiglaselt kohelda. Rändelepe ei too meile uusi migrante. Dokument soovitab meil neid hästi kohelda, inimõigusi austada.