Kuula artiklit, minutit ja sekundit
0:00 / :

Juhtkiri: äärmuste valitsus

27.04.2019
Kuula artiklit, minutit ja sekundit
0:00 / :


Lääne Elu käis ringsõidul ja uuris läänlastelt, kas nad on valimistulemuste ja uue valitsusega rahul. Sõltuvalt maailmavaatest domineerisid pettumus, hirm ja pahameelega segatud rahulolu. Alati on pärast valimisi keegi pettunud ja kellelgi on hea meel. Mis aga oli varasemast erinev – poliitika üle arutletakse tavalisest rohkem ja kirglikumalt ning inimesed on segaduses, uuest valitsusest nagu ei osatagi midagi arvata.

Eesti on saanud ootamatu valitsuse, kus on koos vastandlike vaadetega erakonnad, äärmuslaste valitsuse, mis peaks ühtaegu seisma rahvuskonservatiivsete ja vene vähemuse huvide eest, näiteks ühel ja samal valitsemisajal kaotama ja mitte kaotama vene koolid.

Koalitsioonilepingusse on sisse kirjutatud vähemalt paar üsna küsitavat punkti. Esiteks – teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmine, mis võib avaldada majandusele nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis täiesti ettearvamatut mõju. Teiseks – abielu institutsiooni rahvahääletusele panemine.

Terve hulk valimislubadusi on kuidagi õhus, sest pole ühele või teisele koalitsioonipartnerile vastuvõetavad, sh kooseluseaduse tühistamine ja võõrtööjõu keelustamine. Ühe suure valimislubaduse täitmiseks – erakorraliseks pensionitõusuks – ei jätku raha.

Olukorra muudab veel keerulisemaks asjaolu, et valimiste võitja on kõrvale jäetud. Peale selle on Keskerakond juba eos murdnud lubaduse, mille ta valimiste eel andis, ning leppinud EKREga kokku.

Kuidas sellises „nokk kinni, saba lahti”-olukorras valitseda? Reformierakonna valijad tunnevad end kõrvalejäetuna, osa Keskerakonna valijaid petetuna. Petetuna võivad end sõltuvalt valimislubaduste täitmisest või täitmata jätmisest hakata tundma ka need, kes on esialgu rahul. Kui nad rahule jäävad, siis muutuvad rahulolematumaks ülejäänud.

Kui see üldse on võimalik, siis peab uus valitsus ikka väga kõvasti vaeva nägema, et usaldus võita.