Avalik pöördumine: ostleme ilma paugutamata!

Sel laupäeval korraldavad Haapsalu tarbijate ühistu ja kaubamaja järjekordse ostuöö, mis on paljude jaoks vahva üritus. Õhtune ostlemine läbisegi meelelahutusega toob pimedasse ja vihmasesse novembrisse kindlasti värve ja rõõmu juurde. Kõigil osapooltel on justkui õhtu korda läinud – kaupmehed rõõmustavad müüginumbrite üle, ostjad uute asjade üle, esinejad saavad mõnusaid emotsioone ja tasu oma töö eest. Kas kõik võidavad?

Osa Haapsalu elanike jaoks on iga selline ostuöö tõeline õudusunenägu, mis rikub kogu õhtu ja halvemal juhul ka osa ööst. Räägin koeraomanikest, kelle neljajalgsed sõbrad ei talu ilutulestikku. Et ennetada kommentaare stiilis „treenige oma penid pauke taluma”, selgitan, et ilutulestiku ja mistahes paugutamise vahele ei saa alati võrdusmärki tõmmata. Ka täiesti „paugukindel” koer võib saada ilutulestikust paanikahoo, sest ilutulestiku helivõnked on koerte kõrvade jaoks väga ebameeldivad ja loom tajub olukorda otsese ohuna. Nagu osa veterinaare väidab, võivad koerad tajuda ilutulestiku helisid ka valuna sisekõrvas. Koerad ei räägi ning teadlastel pole siiani õnnestunud välja selgitada, miks osa koeri reageerib ilutulestikule valulisemalt kui teised ja miks nende peal ka ükski teadaolev abivahend ei tööta.

Kindlasti ei lähe võõrad koerad paljudele üldse korda ja see on ka loomulik. Aga nendel koertel on ka omanikud. Nad on Haapsalu linna elanikud. Paljudega neist puutute igapäevases elus viisil või teisel endale teadmata kokku. Võibolla on nad teid mingis olukorras koguni aidanud. Üks selline ilutulestik keerab selle inimese laupäevaõhtu korralikult tuksi, sest ta peab mõtlema, kuidas see võimalikult valutult üle elada. Ta ei saa selleks õhtuks teha ühtegi plaani: minna kinno, kontserdile, sõpradega välja ega muide osaleda ka ostuööl. Sest ta peab olema kodus oma koerale toeks.

Ilutulestiku tekitatud paanikahoog võib halvemal juhul mõjuda koera tervisele laastavalt, eriti kui loomal on mõni terviserike, mis vajab pidevat kontrolli all hoidmist. Paremal juhul püüab omanik oma sõpra lihtsalt tundide kaupa maha rahustada ja vajab lõpuks isegi rahustamist, sest koer, kes ei ole kontaktne, kelle süda ähvardab rinnust välja pekselda, pulss on kosmoses ja pilk klaasistunud, ei ole tore vaatepilt.

Tuttavad koerainimesed pöördusid minu poole palve ja küsimusega, kas saaksin midagi ette võtta, et vähemalt sel laupäeval ilutulestik ei toimuks.
See on minu kui Haapsalu linna kodaniku ja eraisiku, mitte ajakirjaniku avalik pöördumine Haapsalu tarbijate ühistu juhtkonna poole: palun jätke see ja kõik järgmised ilutulestikud tegemata ja annetage selleks kavandatud raha näiteks Haapsalu loomade varjupaigale Vilklas. Nii teeb ostuöö õnnelikuks palju suurema hulga Haapsalu inimesi, kes tulevad ja ütlevad teile pärast aitäh selle eest, et hoolite.

Lemmi Kann, Haapsalu linna kodanik ja koeraomanik