Lugejakiri: Haapsalu Tagalahest ja Noarootsi saarest

Haapsalu Tagalahe halvast seisust kirjutas Lääne Elu 26. oktoobril ja 5. novembril.

Mina ei kahtlegi selles, et Haapsalus on väga head reovee puhastusseadmed ja väljuv vesi on normi piires, üks tonn lämmastikku vähem või rohkem ei ole põhiprobleem. Kogu teema on puudulikus veevahetuses. Suvel madala veega on Tagalaht nagu karjamaa, kus õitsevad taimed. Ei saa sõita mootor- ega aerupaadiga. Vetikate massi ei ole keegi kokku arvutanud, aga sadades tonnides seda kõduneb igal sügisel ja talvel.

Krooni ajal puhastati Väike viik, see maksis u 10 miljonit, mis praegu oleks 640 000 eurot. Aga tulemus on väga hea.

Kevadel arutati Tagalahe teemat ja minu meelest on väga õige ja teostatav Noarootsi abivallavanema Aivo Hirmo mõte kaevata 15 km kanal, mis teeks Noarootsist saare.  30 m laiune ja keskelt 3 m sügav kanal aitaks Haapsalu Tagalahe veevahetusele oluliselt kaasa.

Kui umbne laht Noarootsi tagant kanaliga avada – sealt, kust veel paarsada aastat tagasi paadiga sõideti, võib juhtuda ime ja tormidega jääb Haapsalus veetase 0,5 m võrra madalamaks kui 29. sept 1924, 6. aug 1967 ja 9. jaanuaril 2005. Paadiga ümber kuursaali sõita ei saaks, aga muud kulud kokku oleksid väiksemad.

Haapsalu linnavalitsus ja Lääne-Nigula vallavalitsus – pange seljad kokku ja tellige eelprojekt! See 15 km kanalit ning kaks silda ja kümmekond truupi on teostatavad vähema kui aastaga. See on suur ja oluline keskkonnaprojekt.

Albert Tamme

Haapsalu linnakodanik