Haapsalu tahab CNG tanklat
12.07.2020
Haapsalu linnavalitsus otsib ettevõtet, kes oleks huvitatud siia CNG tankla rajamisest, tanklaketid ei taha aga tulla enne, kui kohalik ühistransport hakkab sõitma surugaasi jõul.
„CNGga sõitvate autode arv on Eestis päris suure hooga kasvanud. See kütus on odav ja keskkonnasõbralik, lisaks veel kodumaise tooraine baasil,” ütles Haapsalu aselinnapea Innar Mäesalu. Ta lisas, et kuna linnade ja piirkondade vahel käib tihe võistlus parema elukeskkonna ja elamistingimuste nimel, et saada rohkem elanikke ehk maksumaksjaid, on see juba puhtalt konkurentsieelise küsimus – pakkuda inimestele naabrist paremaid võimalusi kvaliteetseks eluks.
Eesti Gaas kompab turgu
Eelmise aasta lõpus hakkas Mäesalu maad uurima, kas Haapsalu mahub mõne kütusefirma plaanidesse. Eesti Gaasi juhatuse liige Raul Kotov käis linnavalitsuse esindajatega Haapsalus asja arutamas sel varakevadel enne koroonakriisi.
„Leppisime kokku, et teeme turu-uuringu, millega selgitame välja, millised on võimalikud kliendid ja nende huvi. Võrdleme investeeringu suurust ja võimalikku gaasitarbimist,” selgitas Kotov.
Uuringuga küll alustati, kuid eriolukorra tõttu tuli vahele sunnitud paus ja nüüd loodab Eesti Gaas asjaga valmis saada sügiseks.
Positiivse otsuse tegemiseks on Kotovi sõnul eeldus, et lähiaastatel jõuaks piirkonnas CNG tarbimine 400 000 kilogrammini aastas. „See eeldaks, et kohalik ühistransport sõidaks gaasiga, et kohalikud transpordiettevõtted kasutaksid gaasi ja osa eratarbijatest ka,” ütles Kotov.
Septembri jooksul tahab ettevõte otsuse teha, et saaks vajadusel hakata järgmise aasta investeeringuid planeerima. Alustuseks tuleb omandada tanklaks sobiv kinnistu. Võimalike konkurentide pärast Eesti Gaas Kotovi sõnul üleliia ei muretse. „Me ei ole praegu nii mõelnud, et peaksime oma otsuseid tegema konkurentidest sõltuvalt,” märkis Kotov. Samas möönab ta, et vähemalt esimestel aastatel kahe CNG tankla jaoks kliente ei jaguks – võidab see, kes esimesena turule jõuab.
Sama meelt on ka Alexela Oili juhatuse liige Alan Vaht, lisades, et pikemas perspektiivis mahub turule kindlasti ka kaks CNG pakkujat.
Tuleks, kui saaks
Alexela pani juba paar aastat tagasi Haapsalule kui potentsiaalsele CNG tankla asukohale silma peale, kuid ei saanud toona, 2017. aastal KIK-ilt tankla rajamiseks loodetud toetust. Ilma ankurkliendi või riigi toetuseta ei näe aga nemadki võimalust Haapsallu CNG tanklat teha, kuigi ettevõttel on tavatankla siin olemas.
„Oleme jätkuvalt valmis tegema Haapsallu CNG tankla kohe, kui baastarbimine on olemas,” kinnitas Vaht. Baastarbimise all pidas Vaht silmas ühistransporti. „Ei saa ehitada gaasitanklat ja jääda ootama, et tekiks piisav tarbimine. Investeeringute mõte ei ole raha teadmata ajaks seisma panna,” selgitas Vaht.
Seni on Eesti teistes paikades rajatud CNG tanklad paralleelselt gaasibusside kasutusele võtmisega. See on Vahti sõnul koht, kus kohalikud omavalitsused ja riik peaksid pingutama, et tekitada koostöös erasektoriga võimalus odavamaks ja keskkonnasõbralikumaks transpordiks.
Mäesalu nentis, et nii diiselkütus kui ka bensiin lähevad tasapisi ajalukku. „See on üheotsasõit, siit tagasiteed enam pole. Seda enam, et CNG on puhas, kodumaine kütus, sellest rohelisemat pole hetkel olemas – CNGd toodetakse kohalikust biomassist,” selgitas Mäesalu.
Kuna CNG autode tootmine ja populaarsus on järjest kasvamas, on tema sõnul vägagi nukker, et suuremal osal Haapsalu ja Läänemaa elanikel pole mõtet sellist autot soetada, sest tankida pole kuskil. „Pääskülast Lääne poole pole ühtegi CNG tanklat. Haapsalu on aga ka värav Hiiumaale ja populaarne suvituslinn – siia on kindlasti CNG tanklat vaja,” ütles Mäesalu. Lisalugu Veel viis aastat CNGta
Praegune maakondlik ühistranspordileping sõlmiti 2018. aastal ja kestab 2025. aastani.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium andis Lääne maavalitsusele juba 2016. aastal suunavaid vihjeid, et järgmises hankes võiks üks tingimus olla biogaasibussid. Ministeerium lubas toona bussiliinihanget ettevalmistavale Lääne maavalitsusele sel juhul hüvitada aasta jooksul 30 protsenti liinikilomeetri maksumusest.
Lääne maavalitsus otsustas, et gaasibusse siiski hankesse ei panda, sest pole kindlust, et piisab häid gaasi tankimise võimalusi. Samal ajal Haapsallu LNG-jaama planeerinud JetGas külmutas seepeale oma projekti.
Näiteks Võrus asi aga õnnestus: liiniveohankes seati tingimuseks gaasibussid ja pärast seda rajas Alexela sinna ka CNG tankla.