Juhtkiri: pidu meie tänavas

Kui koroonaviirus selle aasta kevadel tuurid sisse sai ja valitsus eriolukorra välja kuulutas, ei uskunud ühel hetkel enam keegi, et söögi- ja lõbustusasutused ning turismisektor sellest terve nahaga välja tulevad. See tundus veel suve hakulgi ebatõenäoline, eriti pärast seda, kui hakati rääkima võimalusest, et kõik traditsioonilised suurüritused, mis ka majanduslikus mõttes on Haapsalu suve lahutamatu osa, jäävad ära. See kõlas nagu matuseteade äridele, mille tegevus rajaneb inimeste soovil koos aega veeta.

Aga kõik läks teisiti, sest osal Eesti elanikest oli pealesunnitud koduarestist nii kõrini, et kohe, kui valitsus lubas ust paotada, tormati rõõmsalt marjamaale. Nagu ütles mõni aeg tagasi ka Go Busi juht Andrei Mändla, olid Lääne-Eesti poole suunduvad bussiliinidki sõitjaid täis. Kui mujal Eestis, eriti Tallinnas, jäid paljud toitlustus- ja lõbustusasutused klientide puudusel kiduma ja nii mitmedki on nüüdseks uksed sulgenud, siis Lääne-Eesti ja saared said endale kõik need inimesed, kes olid otsustanud kaotatud aja tasa teha ning lõbutseda.

Fakt, et siseturism just Haapsalu poole liikus, tõestab, et midagi on siin õigesti ja hästi tehtud. Ainult ilus olemisest ei piisa. Et Haapsalu oli atraktiivne ka suurüritusteta, näitab, et linn on end kaubamärgina tõestanud.

Tõsi –  palju aitas kaasa seegi, et koroona tõttu ei pääsenud inimesed välismaale ja neil tuli puhkuse veetmiseks leida alternatiive kodumaal. Et siseturistid suutsid paljude peamiselt turismihooajast elatuvate Hapasalu ettevõtete kassa välisturistide asemel peaaegu samal tasemel ära täita, näitab, kui suur potentsiaal oli seni tegelikult kasutamata.

Kui paljud ettevõtjad ütlesid juba kevadel, et kriis sunnib ellu jäämiseks alati uusi lahendusi otsima, siis siin on vastus – tuleb leida uusi mooduseid, kuidas paremini kõnetada meie oma eesti inimest.