Kätlin Tamm: väetised kahjustavad kaitseala
17.12.2020
1957. aastast on Matsalu looduskaitseala ja hiljem rahvuspark range kaitse all olnud kui rahvusvahelise tähtsusega rändlindude elu- ja peatumispaik.
Tänu rangele kaitsele on Matsalu näol tegemist maailmas ühe väga ainulaadse veel säilinud alaga, kus inimmõju loodusele on väike ja kus just linnud saavad elada ning toituda rahus ja häirimata. Meie hinnangul kaasneb suur negatiivne mõju Matsalu rahvuspargi kaitse-eesmärkidele, kui kavandatav kaitse-eeskiri kinnitatakse sellisena, nagu see praegu on esitatud.
Praeguse kava järgi langeb kaitsestaatus umbes 20 000 hektaril mere- ja jõealadel. Samal ajal muutub vabamaks kalastamine. Viimastel aastatel on Matsalus harrastuspüüdjate hulk jõudsalt kasvanud, praegu kehtiv Matsalu kaitsekorralduskava aga soovitab säilitada üldjoontes praeguse kaitse-eeskirjaga seatud kalapüügipiirangud.
Ka paljude maismaa-alade kaitsestaatus langeks. See tähendab, et edaspidi on lubatud rohkem majandustegevust. Näiteks metsaraie tingimusi plaanitakse lõdvendada. Lubatakse lageraie lepikutes kuni 1 ha; praegu on lageraie keelatud.
Keskkonnaamet väidab seletuskirjas, et biotsiidi, taimekaitsevahendite ja väetise kasutamine piiranguvööndisse jäävatel põllu- ja õuemaadel ei kahjusta kaitse-eesmärke, sest nendele aladele ei jää looduskaitseliselt olulisi väärtusi. Praegu kehtiv kaitse-eeskiri seab nende ainete kasutamisele nii ajalised kui ka koguselised piirangud, uues piiranguid ei ole. On teada, et biotsiidid ja väetised hävitavad looduslikku mitmekesisust, halvendavad muldasid ja mõjutavad põhjavee kvaliteeti. Nendel põldudel toituvad lagled ja haned.
Kuigi keskkonnaamet on kohustatud töötama läbipaistvalt ja põhjendama oma tegevusi, ei ole seletuskirjas põhjendatud, miks on neid muutusi vaja. Puuduvad viited uuringutele ja seiretele, mis neid põhjendaks. Puuduvad ka Natura mõjuhinnangud, mida keskkonnaamet on kohustatud tegema.
Keskkonnaamet viitab ainult Udo Timmi 2009. aasta ekspertiisi tulemustele ja ütleb umbmääraselt, et kaitsekord vajab kehtivate seadustega kooskõlla viimist. Tutvudes aga Uudo Timmi ekspertiisiga, ilmneb, et uus eelnõu läheb lausa vastuollu eksperdi soovitustega.
Matsalu rahvuspark kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 kaitsealade võrgustikku ning on kohustatud rakendama vajalikke meetmeid, et vältida selliste looduslike elupaikade seisundite halvenemist ja liikide märkimisväärset häirimist, mille kaitseks ala on määratud. Keskkonnaamet on kohustatud hindama kaitse-eeskirja muutmisega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi, kuid ei ole seda meie arvates teinud.
Vastulause keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialistilt Kätlin Kurelt
See ei vasta tõele, et väetiste kasutamisel kaovad piirangud. Ka uue kaitse-eeskirja eelnõus on kavandatud piiranguid väetiste, biotsiidide ja taimekaitsemürkide kasutamisele.
Kaitse-eeskirja kavandiga on piiranguvööndis planeeritud lubada väetiste kasutamist vaid põllu- ja õuemaal. Sihtkaitsevööndis ja muul juhul piiranguvööndis, näiteks metsamaal ja looduslikul rohumaal, ei ole nende kasutamist jätkuvalt plaanis lubada. Peale kaitse-eeskirja reguleerib väetiste kasutamist ka veeseadus, mida tuleb järgida samal ajal.
Väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine põllu- ja õuemaal on kindlal ajavahemikul (1. novembrist 31. märtsini) lubatud ka praegu kehtivas eeskirjas.