Kuula artiklit, minutit ja sekundit
0:00 / :

Vabadussõja relvarahu aastapäeval helisesid kirikukellad

03.01.2021
Kuula artiklit, minutit ja sekundit
0:00 / :
Ridala kooli õpilasesinduse juht Kleer Jaani (vasakul) ja huvijuht Kertu Ilves võtsid Läänemaa Mementolt ja Läänemaa vabadusvõitlejate liidult kingitusena vastu uue majalipu. Foto Arvo Tarmula

3. jaanuaril kell 10.30 helisesid Haapsalus kirikukellad, et tähistada Vabadussõja relvarahu 101. aastapäeva ning Vabadussõjas langenud läänlaste mälestuseks asetati Vabadussõja mälestussambale lilled ja küünlad.

„Täna möödub 101. aastat hetkest, mil Eesti ja Venemaa rindel vaikisid relvad,” ütles Kaitseliidu Lääne maleva pealik Andres Välli. Ta lisas, et Eesti oli ohvrite hinnaga kindlustanud endale püsimajäämise ja tõestanud, et osava tegutsemise ja heade liitlastega suudab ka väikeriik võita ülekaalukat agressorit.

Eesti ja Nõukogude Venemaa sõlmisid 31. detsembril 1919 relvarahu, mis jõustus 3. jaanuaril 1920 kell 10.30. Vabadussõda lõppes Tartu rahu sõlmimisega 2. veebruaril 1920.

Vabadussõja lahinguväljadel langes üle 2000 võitleja, haavadesse ja haigustesse suri teist sama palju, kokku kaotas Eesti Vabadussõjas üle 6000 inimese. Nende mälestuseks on püstitatud üle Eesti mälestussambaid.

Läänemaa esimene Vabadussõjas langenute mälestussammas püstitati Haapsalus 1924. aastal. See sai püsida ligi 17 aastat enne kui hävitati okupantide poolt.

1994. aasta kevadel hakati Haapsalu Vabadussõjas langenute mälestussammast taastama – selleks korraldati korjandus ja sambale pandi nurgakivi. Samal aasta novembris mälestussammas avati.

„Minu elu üks erilisi hetki ongi olnud siinsamas samba juures kui koos ülempreestri Emmanuel Kirsiga selle samba õnnistasime, et see sammas võiks kesta,” ütles piiskop Tiit Salumäe.

„Vabadussõja kangelased on need, kellele me täna siin mõtleme ja keda me meelde tuletame ja keda me austame. Need inimesed oli nõus andma ka oma elu oma riigi ja vabaduse eest. Meil on neilt väga palju õppida,” lisas Salumäe.

Haapsalu linnapea Urmas Sukles tuletas meelde, Eestis on juba 77 aastat kestnud rahu: „Praegu on meil keeruline aeg, kiivrite asemel on maskid, aga rahu ikkagi kestab ja loodevasti jääb kestma.”

Piiskop õnnistas Vabadussõja mälestussamba juures ka majalipu, mille Läänemaa Memento ja Läänemaa vabadusvõitlejate liit kinkis Ridala koolile tänuks abi eest mitmete isamaaliste ürituste läbiviimisel. Ridala kooli lapsed on laulu või tantsuga lisanud pidulikkust mitmetel kaitseliidu Lääne maleva, vabadusvõitlejate liidu ja Memento ettevõtmistele Läänemaal.

Ridala kooli nimel võtsid uue majalipu vastu kooli õpilasesinduse juht Kleer Jaani ja huvijuht Kertu Ilves. „Meie kool on uhke, et just meile usaldati lipp,” ütles Jaani lippu vastu võttes. „Tahame seda vääriliselt hoida ja kaitsta,” lubas ta. Jaani lisas, et just noorte seast võrsub uus generatsioon, kelle ülesandeks on meie riigi kaitsmine.

Kaitseliidu Lääne maleva ja naiskodukaitse Lääne ringkonna liikmed panid kell 10.30 lilled ja küünlad kõigile Läänemaal asuvatele Vabadussõjas langenute mälestussammastele.

Fotod Arvo Tarmula