Juhtkiri: Haapsalu suur uudis

Eesti ja Skandinaavia investoritele kuuluva Hestia hotelliketi otsus rentida Laine spaahotell on Haapsalus väga suur uudis.

Esiteks seepärast, et väikeses unises linnas oli varem ja on praegu, koroonaajal, veelgi tähelepanuväärsem igasugune suurem investeering. Laine sanatooriumi hoone omanikud täpset numbrit öelda ei taha, aga spaa ümberehitamine ja uuendamine neelab nii mõnegi miljoni euro. See annab tööd ehitusfirmadele, hiljem hotelliteenijaile. Hotelli külastajad aga elavdavad linna majanduselu.

Kuurortlinnale on oluline, et siin oleks moodsaid ja värske ilmega heaolupuhkuse oaase, mis suudaksid võistelda Kuressaare, Pärnu või Rakvere samasuguste vesiravihotellidega. Aga ka lihtsalt korralik hotell on igas end vähegi asjalikuks pidavas linnas vajalik.

Kuid Hestia tulekul on teine ja suuremgi tähtsus. Nimelt pole Haapsalu puhkusemajandusse tehtud aastakümneid suuri rahapaigutusi. Viimane oligi Laine ost 2005. aastal, kui Ago Soomre ja Veiko Tišler koos äripartneritega ostsid Urmas Sukleselt ja Andres Lipstokilt ning Haapsalu linnavalitsuselt Laine sanatooriumi.

Plaane on olnud. Viimati tahtsid Promenaadi hotelli omanikud ehitada spaa, enne seda oli veelgi suurejoonelisem plaan rajada vesiravila tühermaale Tagalahe ja veevärgi vahel, aga kavanditeks on need jäänudki. Võib veel nimetada Dirhami veekeskust, mis suurejoonelisest projektist hoolimata ehitamata jäi.

Haapsalu oleks nagu neetud kant, kuhu spaade ja hotellide investorid tulla ei taha. Ometi kerkivad vesiravilad Rakverre, Kuressaarde, Pärnusse, võibolla lõpuks isegi Viljandisse. Mis hoiab küll investoreid eemal mõnusa sooja merelahe kaldal seisvast muinasjutuliste puumajakestega vanalinnaga Haapsalust?

Mis see küll on, mis justkui nähtamatu käena hoiab Haapsalus elus vaid kaht spaad?