Bluusifestival lõppenud: muusikat jagus igale maitsele, peaesineja andis sütitava kontserdi

Bluusifestivali teine päev lõppes Lucky Petersoni improvisatsioonil põhineva kontserdiga, kus imemees laulis ja mängis nii süntesaatoril, elektrilisel orelil kui ka kitarril ja selgitas rahva pideval kaasamisel välja tõsiasja, et eestlane pole publikuna ei tagasihoidlik ega külm.

Poole kaheni öösel väldanud kontserdi lõppedes olid publikuread küll hõredamaks jäänud, kuid sellele vaatamata jätsid und trotsivad muusikafännid bluusijumalale hea mulje. „Kontsert läks suurepäraselt. Ma nautisin väga Haapsalus esinemist ja oli hea näha, et seda tegi ka publik,“ rääkis Lucky Peterson Lääne Elule. Koos oma naise Tamara Petersoniga musitseerinud ja publiku kuumaks kütnud mehe sõnul ei ilmnenud tõsiasi, et eestlased oleksid tagasihoidlikud või publikuna külmad, sest mindi kaasa artistide palvetega anda rütmi, teha laineid, laulda või plaksutada teatud viisil.

Peterson esitas mitu laulu publiku seas kitarriga soleerides ja ringi kõndides. See, et Eesti mees on tantsulõvi ja Eesti naine laulukõri, sai selgeks ühe viimasena kõlanud ja Tina Turneri poolt kuulsaks lauldud „Proud Mary“ saatel.

Küsimuse peale, mis teeb ühest bluusiartistist hea, vastas mees lühidalt ja konkreetselt: „Armastus, peab armastama muusikat.“

Copenhagen Royalsi üks lauljatest ja kitarristidest Jacob Rathje oli pärast piiskopilinnuses põhikontserdil esinemist äärmiselt rõõmus, et publiku seas oli ka nooremaid bluusihuvilisi. „Olen täheldanud ka Rootsis ja Norras, et bluusihuvilised lähevad järjest nooremaks ja üha rohkem inimesi hakkab bluusi nautima – selle üle on mul väga hea meel,” ütles ta.

Ka Rathje jäi publikuga rahule. „Ma nägin, et neile läks peale see, mida me tegime. Nad ei pruugi seda otseste tantsuliigutustega välja näidata, aga palju õõtsumist oli küll,” ütles Rathje. “Bluusimuusika järgi ongi keerukam tantsida,” lisas ta ja märkis, et terve nende kontsert põhines improvisatsioonil.

Päeval raudteejaamas musitseerinud Läti bändi El Trio laulja sõnul ei ole neil kodumaal nii head publikut kui Eestis. „Ma olin meeldivalt üllatunud ja oli suurepärane tunne näha, et publikule läks nii väga korda muusika, mida me teeme,“ ütles Lorete Medne, kes oli ovatsioonist sedavõrd meelitatud, et otsustas laval plaksutavast rahvasummast mitu pilti teha.

Raudteejaam oli pilgeni huvilisi täis, need, kes paviljoni ei mahtunud, leppisid kas raudteerööbastel külitamise või vagunite peal istumisega.

Bluusifestivali ühe kaasakiskuvama kontserdi andis Andres Roots Roundabout. „Siin esinedes on alati teistsugune miljöö ja minu arvates lausa eraldi publik, kes tulebki siia selle jaoks. Mulle väga meeldib siin mängida – publik on lähemal ja vahetum,“ rääkis Roots, kellega koos esinesid raudteejaamas mitme põlve Eesti bluusimuusikud.

Roots on Augustibluusiga seotud olnud pikka aega ja võttis lühidalt kokku, kuidas festival aegadega muutunud on. „Kindlasti on festivalile üha enam toodud popmuusikat, mille tõttu külastab ka suurem rahvamass. Samas kohtab aeg-ajalt paadunud bluusifänne vingus nägudega, kes võivad öelda, et see pole enam päris see. Aga mul on hea meel selle üle, et praegu leiab festivalil tegelikult igaüks enda jaoks midagi ja ma väga loodan, et see traditsioon jätkub,“ rääkis Roots.