Jaanus Ratas: Lääne-Nigula valla lapsed ei vääri koolivõrgu lammutamist

Lääne-Nigula vald on kulutanud juba kümneid tuhandeid eurosid maksumaksja raha ja tohutul hulgal ametnike töötunde, et viia võiduka lõpuni koolivõrgu lammutamise teine etapp.

Nõva kooli õpilaskodu on viidud juba mõni aeg tagasi sisulisele sulgemisele ning seejärel on pandud mängu kõik jõud, et saaks teise etapina vabaneda Nõva kooli kolmandast astmest, mis omakorda viib paratamatult varem või hiljem kooli täielikule sulgemisele. Selles olukorras tuleb vaid au anda kohalikele elanikele, kes lisaks betooni valamisele merre hindavad ka maisemaid vajadusi, näiteks kodulähedast põhiharidust.

Tallinna halduskohus tühistas Lääne-Nigula volikogu otsuse, millega suleti Nõva kooli kolmas aste, sest see on vastuolus ühinemislepinguga. Kusjuures vastuolus ühinemislepinguga on ka valla arengukava. See on ka loomulikult võrdlemisi tavaline käekiri, kus volikogu eirab iseenda kehtestatud reegleid. Sellega seonduvalt meenub hariduskomisjoni koosolek 2020 augustis, kus minu küsimuse peale vastas toonane vallavanem Mikk Lõhmus, et otsus on täielikult kooskõlas ühinemislepinguga ja ka arengukava on kooskõlas ühinemislepinguga. Keeruline on uskuda, et doktorikraadiga Lõhmus ei mõistnud, mida tähendab ühinemislepinguga vastuolu. Eks see teadmine jää endise vallavanema enda südametunnistusele, kas tegemist oli tõesti inimliku eksimusega või teadliku valetamisega hariduskomisjoni ja volikogu liikmetele.

Sotsiaaldemokraadid eesotsas Neeme Suurega lubasid eelmiste valimiste eel, et Nõva kooli hoitakse põhikoolina nii kaua, kuni õpilaste arv seda vähegi võimaldab, ning otsitakse aktiivselt võimalusi õpilaste arvu hoidmiseks ja tõstmiseks. Kui küsida, et mida sotsist koalitsioonipartner on teinud õpilaste arvu hoidmiseks ja tõstmiseks, siis mina volikogu- ja hariduskomisjoni liikmena ei suuda midagi meenutada. Kas õpilaste arvu on aidanud kasvatada õpilaskodu sulgemine, kolmanda kooliastme sulgemine või ehk pidev vägikaikavedu ning kohtuskäimine osaga kohalikust kogukonnast?

Samas tagusid endine vallavanem Mikk Lõhmus koos valimisliiduga Ühinenud Kogukonnad terve valimiste perioodi ja ka koalitsiooniläbirääkimistel mantrat, et nende järgmise nelja aasta piibliks on ühinemisleping. Muuhulgas on ühinemislepingus kirjas, et õpilastele tagatakse võimalikult kodulähedane põhiharidus. Huvitav, milline eespool mainitud tegudest aitas kaasa kodulähedase põhihariduse tagamisele Nõval? Mil viisil kolmanda kooliastme sulgemine ning õpilaste saatmine 32 km kaugusele Noarootsi kooli või 34 km kaugusele Oru kooli aitab kaasa kodulähedase põhihariduse tagamisele, ei oska mina kahjuks vastata.

Valimislubadused lubadusteks – vaatame veel otsa pingutustele, kuidas on „hoitud” kooli head mainet. Juba aasta aega on käinud koolil ning vallal kui koolipidajal vägikaikavedu haridusministeeriumiga. Haridusministeerium on teinud üle kahekümne ettekirjutuse puuduste kohta, mis koolil ja koolipidajal on tarvis olnud likvideerida. Miks vägikaikavedu? Sest vastasel juhul oleks vallavalitsus juba ammu pannud ametisse kompetentse koolijuhi, kes suudab täita ettekirjutused. Jääb mulje, et kool ja koolipidaja on igal hetkel andnud endast maksimumi, et mitte täita haridusministeeriumi nõudeid. Hoolimata sellest, et koolijuht on igal võimalikul hetkel volikogule ja hariduskomisjonile rõhutanud, et annab endast pidevalt maksimumi, et puudusi likvideerida, ei paista tulemusi kuskilt. Dokumendiregistrites annavad tooni nii pidevad tähtaegade eiramised kui ka jätkuvalt vigased dokumendid, mida haridusministeerium üksteise järel tagasi saadab. Kuna Nõva kool neelab lisaks suure osa valla haridusosakonna töökoormusest, siis paratamatult kannatavad varem või hiljem ka teised valla haridusasutused.

Kogu selle aasta jooksul on volikogu istungitel endine vallavanem Mikk Lõhmus püüdnud volikogu lollitada, et kõik on kontrolli all ja kohe-kohe korda saamas. Kooli direktori pädevuses ta enamasti ei kahelnud. Ka volikogu esimees Neeme Suur on väitnud korduvalt, et usaldab hariduselu korraldamisel täielikult (eks)vallavanemat ning ise ei näe mingit vajadust vastutust ega liigseid seisukohti võtta. Valla hariduselus on olnud äärmiselt kurb aasta, sest näib, et valla juhte ei huvita karvavõrdki kooli käekäik, maine ja kvaliteet. Tuleb vaid au anda abivallavanem Taivo Kausile, kes uppuvalt laevalt põgenenud vallavanema ülesannetes julges volikogu ees selgelt väljendada, et Nõva kooli direktor Peeter Kallas ei ole saanud oma tööga hakkama ning nad on valmis direktoriga kohe töölepingu lõpetama. Paraku peab tõdema, et sõnadest ei taha taas kuidagi teod saada. Loodetavasti on vähemalt uuel vallavanemal julgust ja kainet meelt, et koolis kord majja lüüa.

Aeg on lõpetada valla hariduselu lõhkumine ja kümnete tuhandete eurode põletamine kohtuvaidlustes ning ebaseaduslike vallandamistega tekkinud kahjude tekitamine. Võime küll mõelda, et Nõva kool on vaid väike osa valla haridussüsteemist, kuid iga osa on oluline, et meie lapsed saaksid kvaliteetse ja võimalikult kodulähedase põhihariduse – ei ole vahet, millises valla nurgas ta elab. Suutmatus kooli dokumentatsioonis korda luua, võimetus pidevate kohtuvaidlusteta lapsevanematega kompromisse sõlmida ja valla ühinemislepingu rikkumine on viinud Nõva kooli maine sinna, mis peaks olema iga koolijuhi ja koolipidaja õudusunenägu. Paraku ei ole senised juhid lasknud end olukorrast kuigivõrd häirida. Jääb vaid üle loota, et värskel vallavanemal on julgust ja tarkust muuta kooli juhtimise kurssi, sest vastasel juhul jääb häbiplekk pikaks ajaks kogu valla hariduselule.