Mikk Lõhmus: Läänemaale ühine õpetajastipendium

Eesti õpilaste tulemused on rahvusvaheliste uuringute (PISA) järgi lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes parimate seas.

Samas on hariduse tuleviku alus see, et kõikidesse meie koolidesse jaguks vajalikul hulgal häid õpetajaid. Paraku on teada-tuntud probleem, et peatselt pensioniikka jõudvaid õpetajaid on palju, noori lisandub liiga vähe ning peaaegu kõikjal Eestis on õpetajaid raske leida.

Õpetajate keskmine vanus on viimase kümne aastaga kasvanud 1,6 aastat, olles näiteks 2019. aastal 48,3. Üle 60aastaseid õpetajaid oli viiendik ning pooled kõigist õpetajatest olid 50aastased ja vanemad. Samas on alla 30aastaste õpetajate osakaal viimase kümne aasta jooksul olnud püsivalt väiksem kui 10 protsenti (vt portaali Haridussilm). Rohkem kui kolmandik õpetajatest jõuab kümne aasta pärast pensioniikka või on pensionieas juba praegu. Vaadates riiklikku statistikat ja Läänemaa olukorda, nähtub, et meil on need protsessid isegi rohkem võimendunud. Läänemaal on 2020/2021. õppeaastal 337 õpetajat ja 262 õpetaja ametikohta. Vaadates vanuselist jaotust, siis alla 30aastasi õpetajaid on 18 ja vanemaid kui 60aastaseid õpetajaid 104. Statistika reedab ka seda, et üle 60aastaste õpetajate osakaal kasvab lähiaastatel veelgi. Eriti suur puudus on reaalainete õpetajatest ja tugispetsialistidest (nt eripedagoog, logopeed jne).

Hea haridus on iga valla ja linna lipulaev, küsimus, mille tähtsust ei saa alahinnata. Meie rahvastikutrende hinnates ei saa eitada, et hea haridus on lisaks elukeskkonnale ja töökohtadele üks oluline põhjus, miks inimesed ühte või teist paika elukohana eelistavad.

Mis oleks lahendus ja mida saaksime õpetajaameti väärtustamiseks veel teha?

Muidugi on õpetajaameti väärtustamise seisukohalt oluline palk, kuid selle suurus on määratud eeskätt riigieelarve ja üleriigiliste palgaläbirääkimistega ning üksikute valdade ja linnade üksuste roll on selle võrra väiksem. Riiklikult kehtib ka ühtne õpetajate lähtetoetus, kuid see ei arvesta piirkondlikke eripärasid.

Üheks kohalikuks lahenduseks võiks olla ühine Läänemaa õpetajastipendium. Stipendiumi saaks taotleda magistriõppe üliõpilane, kes omandab õpetaja, lasteaiaõpetaja või tugispetsialisti (koolipsühholoog, eripedagoog sotsiaalpedagoog, logopeed) kutset ja kes pärast õpingute lõppemist asub vähemalt kolmeks aastaks tööle maakonna haridusasutusse. Samuti oleks stipendiumi taotlemise õigus juba meil töötaval õpetajal, kes soovib ennast tööalaselt täiendada. Stipendiumi suurus sõltuks konkreetse aasta eelarvest, kuid peaks olema piisav selleks, et looks uue eelduse uute õpetajate tööleasumisele Läänemaale ja oleks nii tänasele kui ka tulevasele õpetajale motiveeriv.

Läänemaa kohalikud omavalitsused võiksid ühise haridusstipendiumi kehtestamisel olla eeskujuks ka teistele. Iga haridusse ja inimkapitali paigutatud euro toob ennast nii lühiajalises kui ka pikaajalises perspektiivis mitmekordselt tagasi ning üle-eestiliselt oleks see Läänemaa tugev konkurentsieelis.