Juhtkiri: lasud Haeskas

Pühapäeva hilisõhtul kõlasid Haeska külas lasud. Tulemus oli traagiline: politsei teenistusrelvast lastud kuulid lõpetasid 28aastase mehe elu. Need ei olnud niisama heast peast lastud, vaid esialgse info kohaselt oli surma saanud mees olnud agressiivne, karjunud ja märatsenud ning kogunenud seltskonda ähvardanud. Politseipatrull kutsuti olukorda lahendama, kuid asi läks käest ära. Mees ründas ka politseinikke, ei heitunud õhku lastud hoiatuslaskudest ja lõpptulemus oli selline, nagu me nüüd teame.

See pole esimene kord, kui ametikohuseid täitnud politseinik ründaja maha laseb. Ameerikas pole sellised juhtumid kaugeltki haruldased. Vahel on küll hiljem selgunud, et tule avamine polnud õigustatud ja mitmel puhul on lugu päädinud suurte meeleavaldustega. Eesti pole Ameerika ja siinsed politseinikud ei haara relva nii kergekäeliselt kui nende ookeanitagused kollegid, kuid siingi on viimase paarikümne aasta jooksul politseiniku relvast tulistatud kuulist hukkunud kümmekond inimest. Viimane palju vastukaja tekitanud lugu oli neli aastat tagasi Tallinnas, kus politseinikud lasid Vabaduse väljakul maha noaga vehkinud mehe. Hiljem selgus, et surma saanud mehel oli probleeme vaimse tervisega.

Läänemaal ajas politseipatrull paar aastat tagasi 40 minutit taga põgenevat sõiduautot. Auto peatamiseks tulistati hoiatuslaske nii õhku kui ka auto pihta. Ükski inimene tookord küll kannatada ei saanud. Tulistanud politseiniku suhtes alustati uurimist, kuid ta mõisteti õigeks.

Pühapäeva õhtul Haeskas juhtunu on inimesed jaganud kahte leeri — ühed süüdistavad politseinikke liigse jõu kasutamises, teised aga leiavad, et politseinikud, kellele kallale mindi, käitusid relva haarates õigesti ja vaevalt et nad sihilikult inimese surnuks tulistasid.

Mis Haeskas pühapäeva hilisõhtul tegelikult juhtus ning kas politsei ületas võimu piire või mitte, selgitab välja uurimine.