Kuula artiklit, minutit ja sekundit
0:00 / :

Juhtkiri: lihtne valik

16.08.2021
Kuula artiklit, minutit ja sekundit
0:00 / :
Joonistanud Ott Vallik.

Pandeemiast räägib viimasel ajal nii valitsus, ajakirjandus, sotsiaalmeedia kui ka inimesed omavahel. On korduvalt visatud nalja, et nüüd on kõik viroloogid. No ega ikka ei ole küll.

Inimene, kes sellest ka päriselt midagi teab, Eesti teaduste akadeemia uurija-professor ja Tartu ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits ütleb tänases lehes, et kõige tõhusam võimalus viirusest jagu saada on vaktsineerimine.

Miks siis inimesed ometi vaktsineerida ei taha? Meritsa sõnul on hüpoteetiline oletus, et vaktsiinid on ohtlikud, vale. Samas tõdeb ta, et ravida ega välja juurida seda arvamust ei saa, sest sügavalt veendunud inimest ümber ei veena. Ka arvamus, et vaktsiinid ei kaitse piisavalt, pole tema sõnul mõistlik – kõik andmed näitavad, et vaktsiinid kaitsevad väga hästi.

On neid, kes põhjendavad vaktsineerimisest keeldumist sellega, et terve ja rikkumata immuunsüsteem on parim kaitse igasuguste haiguste vastu. Immuunsüsteem on küll oluline, aga pole meetodit, millega näiteks 80aastane suudaks hoida oma immuunsüsteemi sellises seisukorras, et koroonaviirus talle külge ei võiks hakata.

On veel põhjendus „mind kaitsevad piirangud”. Kõlab kummaliselt, et ühiskond peaks hakkama kaitsma kedagi piirangutega, kui on võimalik kasutada efektiivset vaktsiini. Põhimõtteliselt on ju pakutud võimalust: kui ei vaktsineeri, siis ära kola ka ringi! Aga ka see ei kõlba – ei taha küll vaktsineerida, aga leian, et pean igale poole vabalt pääsema. Millegipärast on ka kohvikusse pääsemisest saanud inimõigus.

Valikus „kas vaktsineerida või mitte” pole midagi keerulist. Tegelikult on üsna lihtne valida, kui palutakse otsustada hea ja halva vahel. COVIDit ei ole eriti millegagi ravida. Teise laine ajal sattus haiglasse natuke üle 9000 inimese, kellest ligi 1200 suri. Tuletame meelde, et COVIDi-eelsete aastate gripisurmad jäid saja ja paarisaja vahele hooaja jooksul.